Ettepanek, mille kohaselt 85 protsenti kosmosest oleks kaitstud, sündis tärkavate kosmosekaevandusettevõtete valguses. Seejuures ei ole teadlaste peamine eesmärk kosmosekeskkonna säilitamine, vaid puhtpragmaatiline - kui Maal peaks ühel hetkel vajalik otsa saama, saaksime tulevikus seda kosmosest ammutada.

"Kui me ei mõtle selle peale praegu, siis jätkame me oma praegust tegevust ning paarisaja aasta pärast ootab meid tohutu kriis," ütles Smithsoniani observatooriumi vanemastrofüüsik Martin Elvis. "Kui oleme päikesesüsteemis olevad ressursid ära kasutanud, pole meil võimalik enam kuhugi edasi minna," selgitas ta.

Kaevandada on kosmoses loomulikult nii mõndagi ning mitmed kosmoseagentuurid kui ka eraettevõtted ihuvad taevalaotuses asuvatele väärismetallidele hammast. Kosmoses on nii plaatinat kui ka kulda, mille Maale vedamine paljude arvates ka majanduslikult otstarbekas oleks, kuid plaanis on kasutama hakata ka näiteks jääd, et sellest joogivett ja raketikütust toota.

Elvise ja Londoni King's College'i filosoofi Tony Milligani koostöös loodud analüüs pakub välja, et inimesed võiks kasutusele võtta kaheksandiku kõigist päikesesüsteemis olevatest varudest - 3,5 protsendilise aastase kaevanduskasvu juures jätkuks meile sellest neljaks sajandiks.

Kuna kaevandamine toimuks enamasti väiksematel taevakehadel - asteroididel, kuudel ja kääbusplaneetidel, tõi Elvis varude massiivsuse näitlikustamiseks välja asteroidivöös asuva raua hulga, millest isegi kaheksandik on miljon korda rohkem kui kogu Maal olev raua hulk.

Elvise sõnul on terve hulk diskussioone veel ootamas, kuna hetkel pole üheselt mõistetav, mida oleks sobilik kaevandada ja mida mitte. "Kas näiteks Saturni rõngad võiks ära kaevandada - need koosnevad muide peaaegu puhtalt vett sisaldavast jääst," küsis astrofüüsik. "Kas see on normaalne, et saja aasta pärast neid enam ei ole?"

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena