Enamik plastist on tehtud polümeeridest, vesinikahelatest ja süsinikust. Polümeerid omakorda koosnevad lühematest ahelatest, mida nimetatakse monomeerideks. Selleks, et anda plastidele teatud omadusi, nagu tugevus, paindlikkus või värvus, lisatakse teatud kemikaale, mis moodustavad tugevad sidemed monomeeridega.

Kuigi paljud polümeerid on termoplastsed ehk sulatatavad ja taaskasutatavad, võivad nendega seotud lisandid segada protsessi. Niisiis, kui plastid jahvatatakse ja segatakse taaskasutuseks, muudavad need lisandid lõpptoote ettearvamatuks ja kvaliteedilt madalamaks. Sellepärast on enamik taaskasutatud tooted muudetud lihtsamateks plastproduktideks, näiteks käekottideks või pinkideks, selle asemel, et neid taas piimapakke või veepudeleid luua. Just viimased on kõige keerulisemad ka selles suhtes, et neid ei saa sajaprotsendiliselt taaskasutada. USAs asuva Berkeley Laboratooriumi teadlased on leidnud aga võimaliku lahenduse, mis laseb sama plasti korduvalt taaskasutada, olenemata sellest, milleks seda kasutatakse.

Rõhk kohe algusest taaskasutusel

"Enamik plastikust ei olnud kunagi mõeldud taaskasutuseks," ütles teadustöö autor, Peter Christensen. Ta jätkas, "Kuid me avastasime uue mooduse, kuidas plastikut luua, mis peab silmas just taaskasutusprotsessi molekulaarsel tasandil."

Christensen ja tema tiim lõid selleks polüdiketoenamiin ehk PDK nime kandva polümeeri, mida on võimalik lisatavatest ainetest lahutada. Selleks on vaja plast panna väga happelisesse lahusesse, mille abiga jäävad sellest alles vaid algsed monomeerid. Praegused katsed on näidanud, et need taastatud monomeerid on piisavalt kvaliteetsed, et neid saab kasutada kõrgkvaliteetse plastmassi taastootmiseks.

Sobib kasutamiseks pea kõikjal

Teadlased loodavad nüüd arendada erinevaid PDK-põhiseid plastikmaterjale erinevates tootevaldkondades, luua vahtplasti, tekstiile ja muid plasti liike. Lootus on, et tulevikutehnoloogia võiks varsti rakendust leida ka jäätmejaamades.

"[See] võib oluliselt vähendada plastiku reostamist," ütles projekti vanemteadlane Jon Schlosberg. "Katkine must kellarihm võiks näiteks leida uue elu arvutiklaviatuurina, kui see oleks valmistatud meie PDK plastikust," selgitas ta. Praegu on aga taaskasutatavat PDK-d katsetatud vaid laboris ning tööstuslikus mastaabis teste läbi viidud ei ole, kuid sellega hakatakse tegelema tulevikus.

Pole ainus maailmapäästev plast

PDK ei ole ainus polümeer, mis võib plasti taaskasutust parandada. Eelmisel aastal teatasid Colorado osariigi ülikooli teadlased „lõputult“ taaskasutatavast polümeerist, mida saab muuta plastikuks ja seejärel katalüsaatori abil tagasi monomeerideks.

Kuigi need „rohelisemad” plastikud aitavad suure tõenäosusega vähendada plastireostust, peab inimkond siiski tegelema veel 8 miljoni tonni tavapärase plastprügiga, mis igal aastal meie ookeanidesse satub. Eelmise aasta uuringu järgi on 79 protsenti 1950. aastast saadik kogunenud 6300 miljonist tonnist jäätmetest endiselt kuskil meie planeeti mööda laiali.

Plastireostuse suhtes on karme abinõusid vastu võtmas ka eri võimuinstitutsioonid, näiteks võttis Euroopa Parlament märtsis vastu otsuse keelustada ühekordselt kasutatavad plastist söögiriistad, vatitikud ja kõrred 2021. aastaks, samuti seati eesmärgiks 2029. aastaks kokku koguda vähemalt 90 protsenti plastpudelitest.