Uus uuring näitab, et kliimamuutus suurendab toiduhaiguste levikut - üks tõsiseimaid probleeme on seejuures seenhaigused, mida kannavad enamjaolt edasi banaanid.

Kurikuulsaim nendest haigustest on must sigatoka, mis sai alguse 20. sajandi lõpul Aasiast. Hiljuti on haigus jõudnud ka Ladina-Ameerikasse ning Kariibidele, kus see ulatuslikku laastamistööd teeb. Vaatamata sellele, et inimestele haigus ohtlik ei ole, tasub eurooplastel olla ettevaatlik - nimelt on meieni jõudvatest banaanidest umbes kolmveerand pärit just Ladina-Ameerikast ning banaanitaimi hävitav haigus võib meid tulevikus sealt saabuvatest banaanidest ilma jätta.

Exeteri Ülikooli värske uurimuse tulemused näitavad, et 1960. aastatest saadik on temperatuuri kasv kui ka niiskuse suurenemine on eelmainitud piirkondades oluliselt soodustanud seenhaiguse levikut, mille esinemine on kasvanud varasemate perioodidega võrreldes üle 44 protsendi. "Musta sigatoka haiguse levikut põhjustab seen Pseudocercospora fijiensis, kelle elutsükkel sõltub suuresti ilmastikust ja mikrokliimast," ütles teadustöö autor, Dr. Daniel Bebber.

Pseudocercospora fijiensis levib õhus olevate eoste kaudu. Seen põhjustab banaanitaime lehtede kahjustusi ning rakkude hukkumist. Nakatunud taime lehed muutuvad ajapikku aina pruunimaks kuni lõpuks lehed kärbuvad ning taim sureb.

"Uuringu tulemused kinnitavad, et kliimamuutus on soodustanud seente idanemist ja kasvamist. Seeläbi on tõusnud musta sigatoka nakkuse risk paljudes Ladina-Ameerika piirkondades," informeeris Bebber.

Samuti pidas ta oluliseks mainida, et kuigi uuritud aladel on kliimamuutus soodustanud haiguse levikut, on kuivematel aladel - Mehhikos ja Kesk-Ameerikas - siiski haiguse leviku oht väiksem.

Teadlased kombineerisid omavahel viimase 60 aasta jooksul kliimamuutusi ja musta sigatoka levikut puudutavad uurimused, nende koostatud teadustöö avaldati teadusajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society B.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena