Suur osa Maa loomastikust rändab ekvaatorist kaugemale sedamööda, kuidas temperatuur tõuseb. Väljarändamisel võivad mõne liigi säilimise seisukohast olla otsustavad tagajärjed.

On hästi teada, et olukord Maal muutub aina palavamaks. Selline temperatuuri tõus tähendab, et mõni loom leiab ennast ühtäkki harjumatust kliimast, kus neil on raske ellu jääda. Paljud liigid suudavad aga kliima soojenemisega siiski kaasas käia, liiku­des sellisesse piirkonda, kus on neile paras temperatuur.

Briti ja Taiwani teadlased on 1970. aastaist alates vaadelnud üle 2000 liigi liikumisi ja registreerinud nende tänased elupaigad võrdluses varasematega. Kogutud on suur hulk andmeid, millest ilmneb, et loomad ja taimed liiguvad aastas keskmiselt 1690 meetrit ekvaatorist eemale.

Sellise kiirusega võivad loomad, kelle põhjapoolseim leviala on tänapäeval näiteks Leedu linna Klaipéda laiuskraadiga ühel tasandil, elada 100 aasta pärast laiuskraadidel, kus on Eesti ja Läti piir. Teadlased eeldavad aga, et loomade põhja poole liikumise kiirus suureneb, kui ülemaailmne soojenemine 21. sajandil hoogu kogub.

Osa loomi ongi jõudnud juba üsna kaugele. Nii on Ameerika metskalkunid (Meleagris gallopavo) kolinud tavapärastest elupaikadest lausa 650 kilomeetrit põhja poole, samas aga Atlandi ookeani rannikualadel elutsev homaar on liikunud 500 kilomeetrit põhjapoolusele lähemale.

Loe loomade kohandumisest lähemalt mai Imelisest Teadusest!