"Me peame töötama selle kallal, et inimesed saaks aru, et see ei ole ainult Hollywoodi filmidest pärinev stsenaarium. Meil on reaalselt vaja kaitsta ainsat planeeti, mis meie teada eluks sobilik on - planeet Maad," ütles Bridenstine.

Näitena ootamatust kosmosest lähtuvast ohust tõi Bridenstine välja 2013. aastal Tšeljabinski tabanud meteoori, mille tõttu sai viga umbes 1500 inimest. Arvestades, et Tšeljabinski rahvastikutihedus on suhteliselt väike, oli väike ka vigastatute hulk. Mis aga oleks juhtunud, kui sarnane meteoor oleks tabanud näiteks mõnd suurlinna?

Kui varasemalt on teadlased paika pannud, et sellised suured katastroofid toimuvad umbes iga 60 aasta tagant, siis seda hinnangut ollakse ümber vaatamas. Bridenstine'i sõnul on viimase saja aasta jooksul täheldatud vähemalt kolme suuremat vahejuhtumit, mis võib näidata, et nende tihedus on kasvamas. "Ma tõesti tahaks öelda, et sellised sündmused on pigem harukordsed, aga need ei ole seda," ütles Bridenstine.

Esimesed projektid Maa kaitsmiseks on juba käigus - NASA tegeleb näiteks Maa-lähedaste potentsiaalselt ohtlike taevakehade pideva jälgimisega, samuti tehakse koostööd SpaceX-iga nn DART missiooni raames, mille eesmärk on luua süsteem, mis suudaks asteroidi Maa kursilt ära suunata.