USA osariik on seadustamas inimestest komposti tegemist
Washingtoni osariigi peenrad võivad lähitulevikus otseses mõttes surnuid täis olla - osariigis seadustatakse tulevikus suure tõenäosusega inimestest komposti tegemine, vahendab The Washington Post.
USAs on matmistrendid lähiajaloo jooksul juba muutunud - 2016. aastal sai krematsioon kõige populaarsemaks matmisviisiks, tavamatused suruti edetabelis aga teisele kohale. Nüüd on aga keskkonnateadlike ameeriklaste seas levimas teisedki matmisviisid.
2017. aastal teatas USA Rahvastikuamet nimelt, et 2037. aastal sureb miljon ameeriklast enam kui 2015. aastal. Nii otsitaksegi keskkonnasäästlikumaid viise surnutega tegelemiseks. Kompostimise pooldajate sõnul ongi see terendavale keskkonnaprobleemile suurepärane lahendus.
Värskelt kohalikus seadusandlikus kogus heakskiidu saanud eelnõu vajab nüüd kinnitust kohalikult kubernerilt Jay Insleelt, kellel on selle üle vaatamiseks ja kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks 20 päeva. Inslee pole siiani veel öelnud, kuidas ta eelnõusse suhtub.
Praegused matmisviisid on keskkonnale koormavad
Minnesota Duluthi Ülikooli ekspert selgitas praeguste matuste mõju keskkonnale: "Me määrime kehad sisse mürgiste kemikaalidega ning matame nad väärispuidust ja metallist tehtud kirstudesse, mis on siis sisuliselt lõpmatult seotud ühe tüki maaga."
Kuigi krematsioon on väiksema ökoloogilise jalajäljega, on selle mõju siiski märkimisväärne - iga surnukeha põletamine paiskab õhku umbes 20 kilogrammi süsinikku ning iga keha põletamiseks läheb umbes 110 liitrit kütust. See tähendab, et igal juhul on inimkehad tõsiseks koormaks keskkonnale.
Lisaks inimeste kompostiks muutmisele saaks uue eelnõu kohaselt ka Washingtonis läbi viia leeliselise hüdrolüüsi protseduuri, mida samuti inimsäilmetest vabanemisest kasutatakse. Praeguseks juba 12 osariigis kasutatava meetodi sisu on inimsäilmete leelise ja kuumuse abil lahuseks muutmine. Protsessori tulemuseks on rohekaspruun lahus ning kaltsiumfosfaattolm, mis enamasti lähedastele antakse.
Kuidas kompostimine käib?
Mis puudutab aga komposteerimist, siis sellega loodab äri teha Seattle'is baseeruv ettevõte Recompose. Ettevõtte juhi Katrina Spade'i sõnul on nende süsteem kiirem versioon loomulikust mikroobide poolt juhitud lagunemisprotsessist. "Sisuliselt on see sama protsess, mis toimub metsas, kui lehed, koopaoravad ja puuoksad lagunevad ning muutuvad mulla pindmisteks kihtideks," selgitas ta.
Lagunemisprotsess viidaks läbi üht inimkeha hoidvas mahutis, kuhu oleks lisatud lutserni, kõrrelisi ning puidulaaste. Kõik kunstlikud osad - kunstliigesed ja implantaadid tuleks inimkehast eemaldada ning ühest inimkehast tekiks lagunemise tulemusel natuke alla kuupmeetri pinnast. Pered saavad ise valida, kas viia multš koju või anda see kasutamiseks keskkonnahoiuga tegelevatele rühmitustele.
Sarnast tehnoloogiat on praegu juba kasutatud kariloomade karkasside lagundamiseks. Washingtoni osariigi ülikooli teadlane Lynne Carpenter-Boggs aitas näiteks linnugripipuhangu ajal kohalikel talunikel nii lagundada tõenäoliselt haigestunud lindude surnukehi.
Carpenter-Boggs aitas ka Recompose'il lagundada esimesed kuus laipa, mis inimesed ettevõttele lahenduse testimiseks annetasid. "Materjal, mis me sealt lõpuks saime oli suurepärane. Hea meelega kasutaksin seda oma tagaaias," ütles teadlane.
Ettevõtte teenus hakkaks maksma 5500 USA dollarit - selle raha eest saaks klient lisaks multšile ka matusetseremoonia. See tähendab, et uus teenus oleks kallim kui kirstmatus, kuid odavam kui krematsioon.
Recompose'i juhi sõnul on huvi teenuse vastu üle maailma juba praegu olemas. Eriti entusiastlikult on tema poole pöördunud California, Colorado ja Vermonti elanikud, kuid pöördumisi on ka Brasiiliast, Hollandist ja Austraaliast.
