Täiusliku mootori otsinguil: Rudolf Dieseli pöörane elu
Kolme kannatamatu, elevil mehe ees seisab muljet avaldavate mõõtmetega uus mootor, millesarnast pole kusagil mujal terves maailmas. Nad on seda enam põnevil, et see on nende endi kätetöö.
Selle peaaegu kolme meetri kõrguse kaadervärgi võimsus peaks rehkenduste järgi olema kuni viis hobujõudu. Peainsener Rudolf Diesel ja ta kaks assistenti on pärast mitmepäevast seadistamist valmis mootori lõpuks ometi käivitama. Saksamaal Augsburgi masinavabriku seinal näitab kalender kuupäevaks 1893. aasta 10. augustit.
Rudolf Diesel astub sammu lähemale ja pöörab kütusevooliku kraani. Lambiõli voolab mootorisse, kuid niipea, kui see süttib, käib vägev kärgatus ja rõhk surub mootori tükkideks. Diesel ja ta abimehed lendavad kus seda ja teist, teravad metallitükid ümber pea läbi ruumi vihisemas.
Kõik kolm pääsevad siiski terve nahaga. Vähe sellest, Rudolf Diesel on õnnetusest hoolimata hakkamist täis. Nüüd teab ta, et tema hüpotees selle kohta, kuidas kütust ilma sädemeta süüdata, on igati vettpidav. Diesel on kindel, et rõhku kasutades saab ta luua seninägematult võimsa mootori.
Järgmistel nädalatel jätkab ta eksperimenteerimist nii päeval kui ka ööl ja märgib testide järel oma päevikusse: „On tõendatud, et ebatäiuslikust mootorist hoolimata on protsess teostatav.“
Loe Rudolf Dieseli uudsest mootorist lähemalt mai Imelisest Teadusest!