Raporti hinnangul langesid Vene sõjaväeluure ohvriks nii kohalikud kui ka riiklikud ametiasutused, osariikide ja maakondade valitsused ning ka üksikisikud, kes riigi heaks töötasid. Samuti olid sihtmärkide seas eraettevõtted, mis tegelesid valimistega seotud tarkvara ja riistvara tootmisega, näiteks valijate registreerimise ja elektrooniliste valimisjaoskondade süsteemide loojad.

Andmebaasidest vajaliku info saamiseks kasutasid GRU luurajad pahavaraga nakatatud SQL-koodi, mis võimaldas neil andmebaasidele ligi pääseda ja sealt päringuid teha. Näiteks saadi 2016. aasta juunis sellise koodijupi abil ligi Illinois' osariigi valimiskomisjoni lehele ning varastati sealt tuhandete USA valijate andmeid, enne kui USA võimud asjale jälile said.

Teise luureoperatsiooni käigus saadeti valimiste seotud ametnikele ning valimisteenustega seotud ettevõtete esindajatele Trooja hobusega nakatatud andmepüügikirju. 2016. aastal õnnestus venelastel isegi ühe sellise ettevõtte sisevõrku pahavara paigaldada, tänu millele sealsetele arvutitele ja informatsioonile ligipääs saadi.

Raporti kohaselt olid juhtumid eriti sagedased Floridas, kus probleemidest on teada andnud ka kohalikud väljaanded. FBI hinnangul sai GRU ligipääsu vähemalt ühe Florida omavalitsuse sisevõrgule.

2018. aasta juulikuus murdsid GRU häkkerid sisse demokraatliku partei meiliserveritesse ning varastasid ja lekitasid seal hoitud informatsiooni. USA justiitsministeeriumi sõnul häkiti sisse ka valimisplatvormile ning varastati sealt 500 000 valija andmed.

2016. aasta juulikuus häkkis Venemaa sõjaväeluure sisse toonase presidendikandidaadi Hillary Clintonile isiklikesse meiliserveritesse. Lisaks varastati toona 300 gigabaiti andmeid demokraatliku partei pilveserverist.