ADAC mõõtmistulemused: uued diiselmootorid on puhtad
Saksamaa autoliit ADAC testis tavaliikluses 13 diisel- ja 13 bensiinimootoriga sõiduauto lämmastikoksiidi (NOx) heitmeid. Tulemused kinnitasid, et uued diiselmootorid on puhtad. Diiselmootorite maine taastamiseks ühest uuringust vaevalt et piisab.
Saksamaa ja ka Euroopa suurim autoomanike ühendus ADAC rivistas üles 13 diisel- ja 13 bensiinimootoriga sõiduautot hing mõõtis nende NOx heitmeid. Valikusse kuulusid kõikide levinumate automarkide mudelid, noobelmarkidest olid esindatud M-B, Volvo ja BMW.
Testitulemuste kohaselt on uute diiselautode NOx-heitmed oluliselt väiksemad kui saastenormid nõuavad, olles madalamad nii WLTP-laboritestide kui ka päriselus ja päris liiklusolukorras tehtud RDE-testide (Real Driving Emissions) tulemustest.
Autotootjad on teinud tõsiseid pingutusi diiselmootorite heitmete vähendamiseks. Tulemuseks ongi äärmiselt madal heitmetase, mis parimatel juhtudel on kehtestatud normidega võrreldes mitukümmend korda (!) madalam.
ADACi testi parima tulemuse saavutanud Mercedes-Benz C 220 d puhul oli NOx-heitmete kogus täpselt null. Mercedese OM 654 (1950 cmᶾ, 143 kW, 194 hj) diiselmootor on väga puhtaks osutunud ka varem (Auto Zeitungi test 18.11.2017).
NOx-heitmetele lisaks mõõdetakse ja reguleeritakse CO ehk vingugaasi koguseid, mis sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime hapnikku siduda), HC ehk põlemata süsinikühendite heitmeid, PM ehk peenosakeste massi ja PN peenosakeste kogust.
Uutes WLTP-testides on oluline ka süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi tase (CO₂). Selle näitaja alusel kalkuleeritakse ka sisepõlemismootoriga sõidukite kütusekulu.
ADACi testis keskenduti NOx-heitmetele, sest neid peetakse kõige suuremaks ohuks tervisele. Euro 6d-Temp (Euro 6.2) normatiiv on samm õiges suunas, sest väga paljud uued diiselautod on osutunud väga väikesteks saastajateks.
Enamasti hoolitseb diiselmootori heitgaaside puhastamise eest SCR (Selectic Catalytic Reduction) tehnoloogia ehk selektiivne katalüütiline puhastus, mille käigus pritsitakse kuumade heitgaaside hulka AdBlue lisandit (vee ja uurea segu). SCR ei suurenda kütusekulu ja suudab tagada hea tulemuse ka suurema mootorikoormuse puhul.
SCR on tõhus, kuid kallis, seetõttu ei ole majanduslikult mõttekas seda rakendada soodsamate väikeautode puhul – seal kasutatakse SCR asemel lihtsamat LNT-katalüsaatorit (Lean NOx Trap).
ämmastikoksiidid kogutakse LNT-katalüsaatorisse ja neid töödeldakse perioodiliste kütusepihustustega. Selle meetodi puuduseks on asjaolu, et suuremate ja suurema töökoormusega mootorite puhul on vaja tõhusamat lahendust.
Lisaks tuleb saavutada kompromiss NOx-puhastuse tõhususe ja kütusekulu vahel, mistõttu viimane üldjuhul suureneb. Selle tehnoloogia kasutamine VW soodsamatel mudelitel oli ka üks diisliskandaali põhjuseid.
