Liiklusseadus lubab eesmisi udutulesid kasutada kahel juhul: need võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Samuti võib eesmisi udutulesid kasutada päevasõidutuledena lähitulede asemel.

Halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit.

Tavaline pimedus ei muuda veel nähtavust halvaks.

Isegi siin ei ole udu veel piisavalt tihe, et udutuledest kasu oleks

Udutuli hea nähtavusega maanteel on täiesti kasutu

Narva politseijaoskonna patrulltalituse juht Aleksandr Urb küsibki, miks udutuledel on just selline nimi, mitte aga näiteks “öösõidutuled” või „turvatuled“?

“Udutuled asetsevad enamasti sõiduki esilaternate all ja annavad valget või kollakat valgust. See asetus ei ole juhuslik, sest udu on maapinna läheduses hõredam kui autojuhi silmade kõrgusel. Tänu kollasema valguse lainepikkusele, võrreldes valget värvi laternavalgusele, hajub valgusvihk maapinna lähedases udus tunduvalt vähem ja seetõttu on udutulede valgus maapinna läheduses palju kontrastsem,” rääkis Urb.

Udutulede tekitatud ere valguslaik toimib tee valgustajana ainult väikesel kiirusel ja olukordades, kus juhil on vaja vahetult auto ninaesist jälgida.

“Praktikas kasutatakse udutulesid sageli koos lähi- või kaugtuledega. Ekslikult arvatakse, et nii on ohutum sõita, sest juhile tundub, et silmad väsivad vähem ja takistusi, metsloomi tee ääres vms näeb justkui paremini,” arutles Urb.

Psühholoogia ongi üks naljakas asi. Inimesed jätavad kõrvale ratsionaalsed kaalutlused, sest miski tundub teatud moodi olema. Ilmselt vaieldakse ka sellele artiklile päris palju vastu, aga mingit tõde, seost reaalsusega ega ratsionaalsust eeltoodud põhjendustes lihtsalt ei ole.

“Tegelikult ei anna udutulede kasutamine hea nähtavusega pimeda ajal vähimatki positiivset efekti. Asulavälisel teel ei ole udutulede roll sugugi mitte tee valgustamine - selles rollis on udutuled äärmiselt saamatud,” selgitas Urb.

“Maanteekiirusel ja pimedas on olukord tegelikult hoopis vastupidine - udutuled tekitavad sõiduki ette maksimaalselt 15-20 meetri ulatuses hästi eredalt valgustatud piirkonna. Inimese silmad reageerivad tekkinud lisavalgusele loomulikul viisil - silmapupillid tõmbuvad kokku ja see omakorda vähendab oluliselt autost kaugemal asuvate objektide nägemisteravust,” hoiatas Urb.

Patrulltalituse juhi sõnul tekitab sõiduki esiosa ees olev hele valguslaik kasutajale petliku turvatunde, mis uinutab valvsust ja pikendab reageerimisele kuluvat aega. Seda lisaks tõsiasjale, et juht lihtsalt ei näe ereda valguse tõttu kaugele, sinna kuhu pilk peaks maanteel sõites päriselt suunatud olema.

“Maanteekiirusel 80-90 km/h läbib sõiduk ühe sekundiga 22-25 meetrit. Seega läbib sõiduk eredalt valgustatud ja “hea nähtavusega” ala vähem kui sekundiga. Keskmine juht ei jõua selle ajaga üldse reageeridagi. Reageerimiseks, otsuse vastu võtmiseks või ümberpõike tegemiseks ei ole lihtsalt aega. Pärast kokkupõrget jääb meelde vaid viimane, hästi valgustatud pilt objektist, kellele või millele otsa sõideti. Ei midagi enamat,” selgitas Aleksandr Urb.

Väga tugev hele laik auto nina ees ei aita nähtavusele alati kaasa

Õigel ajal, õiges kohas on udutuledest kasu

Paljud autotootjad rakendavad eesmisi udutulesid kurvitulena manööverdamisel. Väikesel kiirusel pöörde sooritamisel on lai ja ere valguslaik auto nina ees igati omal kohal, et valgustada paremini äärekivisid, löökauke, poste, jalakäijaid, lumevalle jms.

Halva nähtavuse korral langevad reeglina ka sõidukiirused. Näiteks tihedas udus liiguvad autodekolonnid vahest lausa 30-40 km/h. Sellistes oludes on udutuledest väga palju kasu, seda nii juhi nägemisulatuse kui ka teistele nähtav olemise kontekstis.

Kui udu nii tihe ei ole ja kiirused on suuremad (aga nähtavus on siiski halb) kaob kiiruse tõttu ära udutulede juhi jaoks tee valgustamise kasu, kuid endiselt võib udutuledest olla abi eeskätt kaasliiklejatele - säravat udutuld võib olla halva nähtavuse korral lihtsam märgata. Seepärast võibki neid halva nähtavuse korral kasutada, loogiline!

Muidugi valgustavad udutuled paremini tee serva ja isegi puid ka hea nähtavusega ajal maanteekiirusel liikudes. Aga see ei tähenda mitte kusagilt otsast, et tegemist oleks õige kohaga või vajadusega udutulesid kasutada.

Vaata siinkohal korraks tagasi eelmise alapeatüki juurde - mis kasu on teeperve ja puude vaatamisest, kui valgusvihku ilmuvale takistusele isegi reageerida ei jõua.

Udutulesid on lubatud kasutada ka lähitulede asemel nn päevasõidutuledena - päeval tee valgustamise vajadus puudub, kuid kaasliiklejate jaoks on vaja nähtav olla. Lisaks ei teki päevasel ajal suunamata valgusvihu tõttu vastutulijatele näkku säravatest udutuledest meelehärmi, sest taustsüsteemi valgus on tugev ja silmad on sellega harjunud.

AGA: Ka lubatud kohas ei ole udutulest alati kasu

Saime eelnevast teada, et udutulede reeglitevastane kasutamine võib liikluses palju negatiivset kaasa tuua, kuid vaatame veel seaduses lubatud alternatiivi kasutada udutulesid päevasel ajal kombinatsioonis sisselülitatud ääre- ja udutuled lähitulede asemel.

“Tõepoolest, tänapäeval on selline variant tänu Euroopa Liidu direktiivile lubatud. Küll aga need, kes kipuvad oma õigusi kohe ja täies ulatuses ära kasutama, ei mõtle tihti kaasnevatele ohtudele,” sõnas patrulltalituse juht.

Näiteks võiks mõelda sellele, miks asetsevad kaasaegsetel sõidukitel LED-päevasõidutuled reeglina esitulede laternates mitte aga udutulede kõrgusel? Just seetõttu, et kõrgemal asuv tuli on vaatamata teepinna ebatasasustele vastutuleva auto juhile tunduvalt kaugemalt nähtavad.

Kui maanteel on tees kõrgem koht, nii et autode alumised osad jäävad vastutuleva juhi eest teekumeruse varju, on näiteks möödasõidu alustamise ja manöövri turvalisuse üle otsustamine väga keeruline, eriti kui sõidukid värvuse või ümbruse tõttu piisavalt esile ei tule.

Kui mööda sõita sooviv juht vastutulija tulesid ei näe ja arvab ekslikult, et tee on piisavas ulatuses vaba ning alustab möödasõitu, siis on ohtlik olukord kerge tekkima.

See on näide sellest, kuidas ääre- ja udutulede kasutamine isegi lubatud variandis päevasõidutuledena võib teistele juhtidele anda eksliku signaali ja võib tekkida eriti ohtlik olukord liikluses. Kuigi kõik on seadusega kooskõlas.

Kui juhid kasutavad lähitulede laternates olevaid valgusallikaid, on sõidukit teistele liiklejatele näha juba mitusada meetrit varem - isegi kui maapind on natuke kumer.

Vale udutulede kasutamine võib olla ohtlik

Moraal: ära kasuta udutulesid niisama

Kokkuvõtteks tuletab patrulltalituse juht meelde, et udutulesid ei tohi kasutada koos lähi- või kaugtuledega olukorras, kus nähtavus ei ole paksu udu või saju pärast halb.

“Hea nähtavuse korral ühtegi põhjust udutulede kasutamiseks. Juhile võib tunduda, et ta näeb paremini, aga parem nähtavus on ainult ja üksnes seal, kus seda mitte kuidagi vaja ei ole,” rääkis Urb.

Samuti ei ole soovitatav kasutada udu- või madalal asetsevaid päevasõidutulesid valge ajal maanteel lähitulede asemel, kuigi seadus seda lubab. Teepinna reljeefsus võib udutuled lihtsalt ära varjata vastutulijate jaoks ja võib olla ohtlik.