Hiline õhtusöök ja hommikusöögi vahelejätmine võib tappa
Südamerabandus ei tähenda alati automaatselt suremist. Küll aga avaldati eile ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology uuringu tulemused, millest nähtub, ilma hommikusöögita päeva alustavate ja hilise õhtusöögi sööjatel on südameataki tagajärjed palju hullemad.
Uuringu kohaselt on nimetatud söögiharjumustega inimestel neli kuni viis korda suurem tõenäosus pärast südamerabandust ära surra, saada uus südamerabandus või kannatada stenokardiat 30 päeva jooksul pärast südamerabandusest taastumist.
Tegemist on esimese uuringuga, mis hindas neid patsientide ebatervislikke käitumisviise koosmõjus akuutsete südame veresoonkonna haigustega.
Hommikusöögi vahele jätmine esines 58%, liiga hiline õhtusöök 51% ja mõlemad korraga 41% juhtudest.
Uuringusse kaasati patsiendid, kellel oli eriti tõsine südamerabandus (STEMI). "Üks kümnest patsiendist, kellel on olnud STEMI, sureb aasta jooksul ja õige toitumine on üks suhteliselt odav meede prognoose parandada," ütles uuringu autor Dr Marcos Minicucci Sao Paolo ülikoolist Brasiilias.
Dr Minicucci soovitab hoida õhtusöögi ning magamamineku vahel vähemalt kahe tunnise vahe. "Öeldakse, et parim viis elada on süüa hommikusöök nagu kuningas," lisas mees. "Hea hommikusöök koosneb piimatoodetest (rasvavaba või vähese rasvaga piim, jogurt, juust) ja süsivesikutest (täistera leib, hommikusöögihelbed) ja puuviljadest. Hommikusöök peaks andma 15-25% meie igapäevasest kalorivajadusest."
Uuringus osales 113 patsienti, keskmise vanusega 60 aastat. ligi kolmveerand uuringusse kaasatutest olid mehed. Patsientidelt küsiti nende toitumisharjumuste kohta, kui nad intensiivravisse toodi.
Hommikusöögi vahele jätmine siin kontekstis tähendab seda, et inimene ei söönud mitte midagi enne lõunasööki kuni kolmel korral nädalas. Hommikusöögiks ei loeta jooke nagu kohvi või vesi.
Hilisõhtuseks õhtusöögiks loetakse söögikorda kuni kaks tundi enne magamaminekut ja probleemiks saab see siis, kui nii tehakse vähemalt kolmel korral nädalas.
Dr Minicucci märkis, et hilisõhtune söök ei ole seotud mitte kellaajaga vaid justnimelt söömisega enne magamaminekut.
Varasemad uuringud on leidnud, et need inimesed, kes hommikusööke vahele jätavad ja samuti liiga hilja söövad, omavad tõenäolisemalt ka muid ebatervislikke harjumusi nagu suitsetamine ja vähene füüsiline aktiivsus.
"Meie uuring näitab, et kaks kõnealust söögiharjumust on eraldi seotud südamerabanduse järgsete halbade tagajärgedega, aga ebatervislikud harjumused teevad asja veelgi hullemaks," ütles Dr Minicucci.
"Need inimesed, kes töötavad õhtuti kauem, söövad tõenäolisemalt ka õhtul hilja ja ei ole seetõttu hommikuti nii näljased," lisas teadlane.
Uuringust tuli välja ka see, et ebatervislike söömisharjumustega inimesed kasutasid enne haiglasse sattumist rohkem erinevaid ravimeid, mis vähendavad erinevate rasvade ja kolesterooli taset veres.
Uuring toob välja, et STEMIga patsiendid saavad kolesterooliravimeid alternatiivsete vahenditena parema tervise poole püüdlemisel, aga need ravimid peaksid olema täiendav meede tervislikule toitumisele, mitte seda asendama.
