Texases on tiigri pidamine võrdlemisi lihtne - kliima on soe, seega loom saab terve aja väljas olla, rantšomaa hind on madal, seega pole loomadele sobivate elutingimuste loomine ja suurte aedikute ehitamine probleem, kirjutab Deutsche Welle.
"New Yorgis ei tuleks tiigri pidamine samadel tingimustel kõne allagi," ütles Austini loomaaia töötaja John Gramieri. Texases asuvas loomaaias on juba 17 aastat elanud isane Bengali tiiger, kelle tõi loomaaeda kõigest neljakuusena üks veoautojuht, kes loomakese kiirtee kõrvalt soetanud oli. Ühe tiigri eest tuleb välja käia umbes 1000 USA dollarit.
Rohkem tiigreid kui looduses
Erinevate hinnangute kohaselt on elab Texases kokku 2000 kuni 5000 tiigrit. Võrdluseks võib mainida, et terves maailmas elab loomulikes tingimustes kokku vaid umbes 3800 ohtlikku kaslast. Kogu probleemi on tinginud ehtameerikalik mõtteviis - see, millist kodulooma inimene peab, pole riigi asi. Kuna inimesed tahavad midagi erilist, otsustataksegi tihti tiigri kasuks.
Osa loomi elavad loomaaedades ja varjupaikades, kuid uskumatult palju on ka juhtumeid, kus keegi tõesti lihtsalt oma tagaaias tiigrit peab. Kuna tiigrite registreerimine pole kuidagi kohustuslik, on ametivõimudel väga keeruline arvet pidada, kui palju tiigreid üldse on ning missugustes elutingimustes nad oma päevi mööda saadavad. Spetsialistide hinnangul on looduslikes tingimustes tiigrite eluala umbes 52 ruutkilomeetri suurune ning looma väiksel alal pidamine võib talle nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt väga kehvasti mõjuda.
Vastutus jaguneb nii, et lõpuks ei vastuta keegi
1973. aastal vastu võetud Ohustatud Liikide akt kehtib ainult loodusest püütud loomadele, eksootiliste lemmikloomade pidamise reguleerimise eest vastutab aga iga osariik eraldi. Tihti on aga loodud seadusandlus ebaefektiivne - näiteks on Texases eksootiliste lemmikloomade registreerimine 2001. aastast kohustuslik, kuid seaduse jõustamine käib veel kohalike omavalitsuste tasandil, kes kõik probleemi eri tõsidusega suhtuvad.
"Tiigrite omanikud ei taha, et nende olemasolust teatakse, seega ei pruugi naabrid tihti teadagi, et kõrvalmajas tiiger elab," ütles endine loomavarjupaiga juht ja loomaaktivist Ben Callison. Tema sõnul päästsid nad näiteks hiljuti ühe pisikeses puuris elava nõrga luku taga elava tiigri, kelle olemasolust kohalikud võimud teadlikud ei olnud. Ohtlikust puurist pisut eemal asus aga lasteaed.
Loomakaubandus ja päästerõngas Hiinale
Ka loomakaubandus on üha aktiivsemaks muutumas. Kuna Texas asub Mehhiko piiri ääres, on viimasel ajal riigist välja smugeldatavate eksootiliste loomade hulgas täheldatud tiigrite osakaalu suurenemist. Eriliselt on ohus valged tiigrid, keda oma populaarsuse tõttu pannakse tihti paarituma tihti ning enamasti ka sugulastega, et tagada veel rohkem valgeid tiigreid. Reaalsuses aga paljud tiigrid surevad sünnidefektide tõttu.
Texase tiigrid on päästerõngas ka Hiinale, kes rahvameditsiinis kasutatavate tiigrielundite hankimiseks loodud tiigrifarme kinni panemast keeldub, viidates sellele, et ka USAs peetakse tiigreid vangistuses.
Kas üleriigiline keeld lahendab probleemi?
Erinevad huvirühmad tahavad, et Texas ja USA keelustaks täielikult tiigrikasvatused ja ohtlike loomade omamise. Valitsus aga ei taha keelde vastu võtta, kartes, et tegemist on loomaaktiviste lobitööga, mis võib pikemas perspektiivis ohtu seada ka teised loomad, näiteks veised ning seega ka piirkonna karjakasvatuse ja lihatööstuse.
