16 aastat inimgenoomi üleskirjutusest: kaugel oleme personaalmeditsiinist?
14. aprillil 2003 teatati, et pärast kuraditosinat aastat tööd on teadlased suutnud järjestusse seada inimese DNA. Kuhu see teadmine meid praegu, 16 aastat hiljem on viinud ning kuidas see on mõjutanud geneetika kasutamist meie väga personaalseks ravimiseks, selgitas ERR Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli bioinformaatika professor Olli-Pekka Smolander.
Inimese genoomi ehk meie rakkudes leiduva kogu DNA sekveneerimine ehk DNA järjestuse kokkupanemine algas 1990. aastal ning toona arvati, et meie geneetilise koodi müsteerium saab peagi lahenduse. Genoomi järjestuse kokku panemine oli tohutu rahvusvaheline jõupingutus, millest võtsid osa parimad erialateadlased ning selle eelarve oli tänapäeva standardite järgi hiiglaslik: 5 miljardit eurot.
Aastal 1998 alustas USA ettevõte Celera konkureerivalt omaenda inimgenoomi projektiga. Võistlemine ja poleemika nende kahe ettevõtmise omavahelisel võidujooksul on omaette intrigeeriv lugu.
14. aprillil 2003. aastal oli see päev lõpuks käes ning geneetikud ja tegelikult kogu maailm hoidis hinge kinni, kui ametlikult anti teada, et inimgenoom on sekveneeritud. Vallandusid rõõmuhõisked ning algasid peod.
