Eriteenistused ja politseijõud kasutavad üha enam kurjategijate asukoha määramiseks Google'i teenuseid
New York Timesi andmetel on viimase poole aasta jooksul Google'i mobiiliasukoha andmebaasi Sensorvault tehtav päringute arv märkimisväärselt tõusnud.
Esmalt 2016. aastal FBI poolt kasutatud uurimistehnikat on nüüd hakanud rakendama ka teised, sealhulgas piirkondlikud politseijaoskonnad. Allikate väitel tehti ühe nädala jooksul andmebaasi lausa 180 päringut, kuid Google neid numbreid ametlikult kinnitanud ei ole.
Loomulikult on privaatsusaktivistid maruvihased. Nende sõnul ilmestab see ka varasemalt välja toodud põhimõtet - kui midagi saab kasutada inimeste jälgimiseks (nagu antud juhul Google'i teenuseid), siis mingil hetkel on kohal ka valitsusasutused, kes sellele ligipääsu nõuavad.
USA Ülemkohus on küll otsustanud, et ametivõimud peavad enne selliste päringute tegemist saama orderi ning esitama ka hea põhjenduse, miks infot kogutakse, kuid sellele vaatamata on oht, et süüdistuse saavad ka asjaga mitte seotud inimesed.
Nimelt võib iga selline order hõlmata kümnete või isegi sadade seadmete kohta käivat infot ning ametivõimude nõudmisel võimaldab ka inimese isiku tuvastamist. Enamasti aja- ning asukohapiiridega määratud orderi abiga saavad politseinikud või föderaalasutused välja selgitada, kes mingisuguse aja jooksul konkreetses piirkonnas viibisid.
Nii sattuski näiteks USA-s eeluurimisvanglasse Jorge Molina, kelle telefon oli olnud Phoenixis asunud mõrvakoha lähedal, lisaks kasutas tapja Molina autole sarnast Honda Civicut. Pärast nädalapikkust vangistust selgus, et mõrvariks oli hoopis tema ema endine poiss-sõber, kes vahel Molina autot laenas. Molina aga veetis süütuna nädala vanglas.
Just see juhtum võtabki kõige paremini kokku uue tehnika võlud ja valud - tänu sellele võib küll leida kahtlusaluseid juhtumites, kus ühtegi teist tunnistajat ja teisi tõendeid ei ole, samas aga ei pruugi süsteem olla usaldusväärne ning võib süüdlaseks muuta hoopis kellegi, kes konkreetse juhtumiga absoluutselt seotud ei ole.
Google'i esindaja Richard Salgado sõnul näevad nad pidevalt vaeva, et kasutajate andmeid kaitsta, kuid teevad samaaegselt koostööd ka korrakaitseasutustega. "Isikuid identifitseerivad andmed avaldame ainult siis, kui selleks on seaduslik nõue," ütles Salgado.
