Ebaõnnestumine: Iisraeli kosmosesond kihutas suure kiirusega Kuu pinda ja purunes
Eile õhtul oli tähelepanu üle kogu maailma pööratud pisikesele kosmosesondile, mis Kuule maanduda üritas. Kosmosesond Beresheeti kuule maandumise teekonna viimastel meetritel tabas sondi mootoririke. Masin prantsatas suure hooga Kuu pinnale ja purunes
Kui missioon oleks õnnestunud, saanuks Iisraelist neljas riik, mis on oma kosmoselaeva Kuu pinnal edukalt maandanud.
Sel korral ettevõtmine ei õnnestunud, sest lennu viimases faasis ütles üks sondi hoo maha pidurdama pidanud mootoritest tõenäoliselt üles. Kui mootor uuesti tööle hakkas, oli juba hilja.
Planetary.org kirjutas, et esimesed signaalid murede kohta saabusid paar minutit enne signaali kadumist, kui üks Beresheeti mõõtemoodulitest taaskäivitus (ingl kl reset).
Kas taaskäivitumine on mootoriveaga seotud või lausa põhjus, ei ole veel teada, kuid igatahes katkestas see sündmus ajutiselt telemeetria infovoo.
Umbes minut hiljem saatis telemeetria indikaator häireinfo, et kosmosesondi kiirus oli oodatust suurem - umbes 75 meetrit sekundis.
Veel hetk hiljem kustusid Beresheet'i mootori märgutuled ning meeskond teatas, et masina peamootoriga on probleeme.
Mootori märgutuled küll süttisid veel korraks uuesti, mis võiks viidata sellele, et mootor hakkas tööle, aga sel hetkel oli sond ainult 149 meetri kõrgusel Kuu pinnast ja kukkus arutu kiirusega allapoole.
Viimastel andmetel oli sondi vertikaalne ehk lähenemiskiirus 134 meetrit sekundis ja horisontaalne kiirus 947 meetrit sekundis. Samal hetkel kadus ka telemeetria signaal ja maapealne juhtimiskeskus teatas, et signaal kaotati kell 19:23 UTC.
Ebaõnnestunud maandumine aga ei muuda missiooni vähemoluliseks. Sond lennutati kosmosesse Iisraeli investorite eraraha eest ning lisaks sellele ei lennutatud sondi kosmosesse eraldi raketil vaid sisuliselt sõidujagamisteenusega.
Kuigi eraldi raketiga saanuks sondi täiuslikku trajektooriga otse kuule lennutada, läbis Beresheet osa teest SpaceX Falcon 9 raketi küüdis koos ühe kommunikatsioonisatelliidiga ja veel ühe eksperimentaalse lennumasinaga.
Sõidujagamine kosmosesse vähendas oluliselt kulusid, kuid tähendas seda, et sond pidi pikalt tiirutama kõigepealt maa orbiidil ja niimoodi tiirutades maast eemalduma. Ja siis teisel pool samamoodi ümber Kuu orbiidil tiirutades kuule lähenema.
Umbes 100 miljoni USA dollari suuruse maksumusega sond pidi maanduma Vaikuse meres ning töötama seal kaks-kolm päeva. Selle aja jooksul pidi sond pildistama taevakeha ning koguma andmeid selle magnetväljade kohta.
