Selgub, et küsimusele on võimalik vastata kahel viisil, kuna nominaalselt maailma kõige võimsam tuumajaam pole juba mitu aastat reaalselt elektrit tootnud.
Nominaalselt on kõige võimsam Jaapanis asuv 1980. aastal ehitatud Kashiwazaki-Kariwa tuumajaam, mis oma 7965 MW (mõnedel andmetel ka 8212 MW) nimivõimsuse poolest on maailma elektrijaamade üldarvestuses kuuendal kohal. Aastas keskmiselt 60,3 TWh elektrienergiat tootnud jaam suleti 2011. aastal pärast Fukushima aatomielektrijaama avariid täiustustöödeks.
Juba 2007. aastal ehitasid jaapanlased pärast Chūetsu maavärinat jaama turvalisemaks ning selle reaktoreid oldi enne Fukushima katastroofi just taasavamas. Katastroofi tagajärjel aga reaktorite taaskäivitamine peatati ning tuumajaama töö seiskus. Jaam suleti toona kaitsemeetmete edasiseks täiustamiseks ning sellest hetkest on töö jaamas seisnud. Kokku on jaamal seitse reaktorit, millest kaks võidakse taasavada juba sel aastal.
Nüüd tuleme aga teise õige vastuse juurde - seniks, kuni jaapanlased turvatäiustusi teevad, kannab maailma võimsaima aatomielektrijaama tiitlit Kanadas asuv kaheksareaktoriline Bruce'i aatomielektrijaam, mille nimivõimsus on 6384 MW ning mis asub maailma võimsaimate elektrijaamade edetabelis 13. kohal.
70ndatel ehitatud jaam töötab praeguse litsentsi alusel vähemalt 2020. aastani ning toodab aastas keskmiselt 48 169 GWh elektrienergiat. Tuumajaama territooriumil on kokku 56 kilomeetrit teedevõrgustikku ning vähemalt 25 suuremat ehitist, millest kaks on reaktorihooned - Bruce A ja Bruce B. Tuumajaam on maakonna suurim tööandja ning toob otseselt leiva lauale vähemalt 4000-le inimesele.
Võrdluseks võib veel tuua, et Eleringi andmetel on Eestis 2016. aasta seisuga elektrisüsteemi installeeritud netotootmisvõimsus 2947 MW, aastane elektrienergiatarbimine aga 8,38 TWh ehk 8380 GWh. Eesti suurima elektrijaama, Eesti soojuselektrijaama elektriline nominaalvõimsus on 1615 MW.
