Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsler Viljar Peep rõhutab, et robotkohtunikke aga seejuures oodata ei ole. "Tehisintellekt ei hakka kunagi asendama kohtunikku, rääkida saab kohtuniku "robotabilisest", mitte "robotkohtunikust"," ütles Peep.

Peebu sõnul otsitakse võimalusi automatiseerimise laiendamiseks kohtusüsteemis, ilmselt kõige tähelepanuväärsem on kava automatiseerida maksekäsu kiirmenetlus, millega siiani on tegelenud kohtuametnikud ning mille kaudu lahendatakse umbes pool Eesti kohtutesse jõudvatest tsiviilasjadest. Kõnealune kiirmenetlus võimaldab lahendada kuni 6400 euroni küündivaid vaidlusi.

"See on sisuliselt postkontoritöö – kohtule esitatakse nõue, kohus teeb selle põhjal vastaspoolele makseettepaneku ning kui sellele vastu ei vaielda, siis tekib selle kohta jõustunud kohtulahend," selgitab Peep. Tema sõnul on tegemist kiire lahendusega, mis lahendab ära suure hulga olukordadest, kus võlgnik lihtsalt ei maksa, kuid ei vaidle ka võlanõudele vastu. Tulevikus võiks selliste asjade üle "otsustada" tehisintellekt.

Laiem kava on aga seejuures muuta koguni kohtute infosüsteemi menetlusviisi. "Täna tekstifailina koostatava kohtulahendi asemel hakatakse töötlema andmeväljasid. Nii muutub kohtuniku ja kohtuametniku töö tulem ilma täiendavate liigutusteta masinloetavaks," selgitab Peep. Samuti hakkaks info seeläbi erinevate andmekogude ja asutuste vahel liikuma andmepõhiselt, mitte ei vahetataks enam omavahel dokumente.

Peep loodab, et see toob kaasa uusi võimalusi info analüüsimiseks, kuid tõdeb, et enne on vaja läbi viia menetlusõiguse muudatused. Tema sõnul viiakse muudatused ellu ajavahemikus 2020-2023 ning tõenäolisel tehakse seda mitmes etapis. "Ma ei näe, et menetlusseadustikesse andmepõhise menetluse sätete juurdelisamine või pabermenetlust kinnistavate sätete äramuutmine oleks midagi keerulist – jutt on nelja seadustiku mõnest paragrahvist," ütles Peep.