Mehhiko narkosõda – kas tõesti on seda sõda võimalik lõpetada
30. jaanuaril 2019 kuulutas Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador, et sõda narkokartellide vastu on lõppenud ja riigi relvajõude selles enam ei kasutata. Ometi oli just enne seda ilmnenud, et eelmisel aastal purustati riigi kõigi aegade mõrvarekord (33 341 inimest) ja kuritegelikke jõude ohjeldada pole valitsus suutnud.
Massihauad, kust kaevatakse välja sadu mõrvatuid korraga, tervete linnade ja osariikide politseijõudude laialisaatmine, sest kuritegelikud jõugud on need oma kontrolli alla saanud, sõjaväeüksused tänavail patrullimas, samas kui narkokartellid jultunult nii üksteise liikmeid, ajakirjanikke, võimuesindajaid ja ka juhuslikult ette jäänud inimesi röövivad ja mõrvavad.
Klassikalises mõistes see ei ole just sõda, kuid ohvrite hulk, ligemale 250 000 hukkunut viimase 12 aastaga, teeb Mehhiko narkosõjast ühe kõige verisema sõjalise konflikti tänases maailmas. Ainuüksi 2018. aasta jooksul loetakse hukkunuid kokku Afganistani sõjas ligi 36 000, Mehhiko narkosõjas 33 000, Jeemeni sõjas 25 000 ja Süüria sõjas 23 000. Täpseid arve ei tea muidugi keegi.
Kindel on see, et ka 12 aastat pärast narkosõja alustamist on Mehhiko riik selle sõja võitmisest sama kaugel kui sõjaliste aktsioonide alguses. Alates 1982. aastast on vähemalt viiel korral tulnud politseijõude ümber korraldada, neljal korral on üritatud luua nn äraostmatute üksusi, kuid ikka ja jälle on narkotransiidi miljonid võimaldanud kartellidel politseijõududesse sisse imbuda ja ametnikke ära osta.
Narkosõjas Mehhikos on vastamisi riigivõim ja narkokartellid, samas ka narkokartellid omavahel. Vägivalda on võimendanud ennekõike narkokartellide jõhkrus, täielik hoolimatus inimelude suhtes, võimuesindajate äraostetavus ja ka narkokartellide oluliselt parem relvastus võrreldes näiteks Süüria, Jeemeni või Afganistani sõdade osapooltega.
Kalašnikovide (AK-47) kõrval on kasutusel kõikvõimalikud USA-s toodetud tulirelvad, näiteks AR-15, M-4 Carbine, M203, Barrett M82 ja relvade maksumus pole narkoärikaile mingi probleem. Kõvemad tegijad mõtlevad pigem sellele, kuidas relvi sõna otseses mõttes üle kullata, s.o kuld- või hõbeplaatidega ehtida. Tagatipuks jäid hiljuti vahele kaks vene relvakaupmeest, kes tabati katsel Mehhiko kartellidele tankitõrje- ja ka maa-õhk rakette müüa. Paraku keeldus Ungari neid USA-le välja andmast.
Kartellid
Arvatavalt 1988. aastal välja kujunenud Sinaloa kartelli peetakse üheks maailma võimukaimaks kuritegelikuks rühmituseks, mis on keskendunud nii lõuna poolt pärit kokaiini kui ka kohalikus „kuldses kolmnurgas“ (Sinaloa, Durango ja Chihuahua osariigid) toodetud oopiumi ja marihuaana ning lisaks sünteetiliste meelemürkide smugeldamisele USA-sse.
Kartellide kontaktid ulatuvad üle maailma ja nad tegelevad lisaks ka rahapesu, relvade ja inimeste smugeldamise, inimröövide ja mõrvadega ning võimuesindajate äraostmisega. Aastaid oli Sinaloa
kartelli liidriks Joaquín "El Chapo" Guzmán (sündinud kas 1954. a või 1957. a, isegi selles pole selgust), keda Mehhiko võimud ei suutnud kuidagi tabamiste järel vanglais kinni hoida ja mitme vanglast põgenemise järel anti ta 2017. aastal lõpuks USA-le välja ja ootab nüüd süüdi mõistetuna eluaegset vangistust. Praegu juhib kartelli teadaolevalt Ismael "El Mayo" Zambada (snd 1948).
2008. aastal lõi Sinaloa kartellist lahku Beltrán-Leyva kartell, kes süüdistas oma liidri Alfredo Beltrán Leyva (alias El Mochomo, sündinud 1971) vangi langemises nimelt „El Chapot“ ja tappis kättemaksuks ühe Guzmáni poegadest. Leides liitlasi teistes kartellides ja eriti kriminaalses sündikaadis Los Zetas, on see kartell pidanud Sinaloa jõuguliikmetega veriseid lahinguid Mehhiko linnades. Kartelli juhtinud Héctor Beltrán Leyva (1965–2018) langes vangi 2014. a ja suri 2018. a, sellest peale juhib nõrgenenud kartelli Fausto Isidro Meza Flores (snd 1982).
Los Zetas on välja kasvanud kunagistest Mehhiko armee eriüksuslastest ja on praegu kõige mõjukam narkokartell Ida-Mehhikos. Sellele jõugule pani 1997. aastal aluse endine eriüksuslane Arturo Guzmán Decena (1976–2002), astudes 1980. aastatest tegutsenud Lahekartelli teenistusse, mille peamiseks kandealaks oli Kirde-Mehhiko, otse Texase piiri vastas. Lahekartelli (Cartel Del Golfo) rajaja Juan Nepomuceno Guerra (elas 1915–2001) oli noorena alustanud viski smugeldamisega USA-sse keeluseaduse aastatel, kuid võimsuse saavutas kartell narkoäriga Osiel Cárdenas Guilléni (snd 1967) juhtimisel, kes haaras kartellis võimu 1999. aastal.
Cárdenas Guillén langes vangi 2003. aastal ja ta anti USA-le välja 2007. a. Kokkuleppega sai ta 25 aastat vanglakaristust, vastutasuks aitas aga tabada rivaalitsevaid kartellijuhte. Lahekartelli koostöö Los Zetasega katkes seega 2010. aasta paiku. Tänaseks on Lahekartelli riismed läinud üle Sinaloa poolele. Los Zetas on juhtinud rivaalitsevat võrgustikku kartellidest, kelle hulka kuuluvad ka Juárezi ja Tijuana kartellide uued põlvkonnad, Beltran-Leyva ja veel hulk väiksemaid narkokartelle, kuid need kõik on narkosõjas mitte valitsusvägedelt, vaid nimelt Sinaloalt lüüa saamas. Uudse jõuna murrab esile Jalisco uue põlvkonna kartell.
