VIDEO | Teadlased viskasid iPhone'i blenderisse, et välja uurida selle keemiline koostis

Maailmas toodetakse iga päev miljoneid telefone. Kaks Plymouthi Ülikooli teadlast tahtsid näidata, et telefonide tootmises kasutatakse mitmesuguseid haruldasi keemilisi elemente ning selle tõestamiseks viskasid nad iPhone'i blenderisse.

Tõsi, eks telefon visati blenderisse pigem tähelepanu püüdmiseks, sest ilma akuta blenderisse visatud iPhone'ist tekkinud tükid jahvatati hiljem veel peenemaks puruks, mis segati oksüdeerijaga ning saadeti seejärel massispektromeetrisse, mis võimaldab mõõta osakeste massi ning seega määrata, milliste keemiliste elementidega on tegu.

Testidest leiti tavapäraseid ja eeldatavaid keemilisi elemente - 33 grammi rauda, 13 grammi räni ja 7 grammi kroomi, kuid leidus ka haruldasi elemente. Näiteks oli iPhone'is 900 milligrammi volframit, 70 milligrammi koobaltit, 90 milligrammi hõbedat ning 36 milligrammi kulda.

See tähendab, et ühe telefoni valmistamiseks on vaja kaevandada kokku umbes 10-15 kilogrammi maaki, sealhulgas 7 kilogrammi kõrge kullasisaldusega kullamaaki, üks kilogramm vasemaaki ning 750 grammi tavapärast volframimaaki.

Ülikooli veebilehe andmetel toodetakse igal aastal maailmas 1,4 miljardit nutitelefoni. Arvestades, kui palju loodusressursse ühe telefoni tootmiseks kulub, on tegemist üpris uskumatu hulga loodusressurssidega, mis iga-aastaselt telefonide tootmise tarbeks kaevandatakse.