Miks peaks keegi kunagi võrdlema Renault Megane RSi ja Mercedes-Benz G63 AMG-d? Õige vastus on: ei peakski. Aga me tegime seda ikkagi, sest avanes võimalus.

Kui kaks vägevat autot on korraga proovisõidus, tuleb kaasa kutsuda veel üks autoentusiast ja autod Laitse Rallypark-is joonele panna. Enne rivistust, tõsi, kulub veidi aega, et Marek Leben esimesest ehmatusest üle saaks ja suu kinni paneks, et süda ära ei jahtuks.

Või te arvate tõsimeeli, et see on täiesti normaalne olukord, kus su nina ette tõstetakse kaks (peaaegu) Unistuste Autot ja öeldakse “sõida!”? Ei. See ei ole igapäevane olukord isegi mitte autoajakirjaniku elus ning seetõttu on suu kinnipanek olukorras, kus väljas on paar miinuskraadi, täiesti adekvaatne soovitus. Kopsupõletiku võib saada. Või silmapõletiku. Või mingi põletiku igal juhul, sest no kuulge – erkkollane RS ja soliidselt must G63 AMG seal kõrval – see tõesti ei ole normaalne. See peab olema uni.

No igatahes, siin me nüüd oleme. Marek ja Uku. ja kollane ja must. Ja kui küsida, mis on meie ühisnimetajad, siis need on… punased pidurisadulad. Brembo omad. Sest punasesse see läheb ja pidurit tuleb anda igal juhul kui ei taha igaveseks auto juhtimisõigusest ilma jääda.

Kumb kiirendab ägedamalt?

Iga autohuvilise esimene küsimus sportlike ja kiirete autode puhul puudutab kiirendamist – ega’s ilmaasjata korralda asjahuvilised (illegaalseid) kiirendusvõistlusi. Võidu kiirendamine on olnud olemas peaaegu sama kaua kui autod ise. Filmides, päriselus ja autohuviliste unistustes ja unenägudes nagunii. Sest just võidu peale kiirendades eraldatakse terad sõkaldest.

Topeltturbodega V8 mootoriga MB G63 AMG 430 kW (umbes 580 hj) spurdib nullist sajani 4.5 sekundiga. Renault Megane RS-i liigutab 1.8 liitrine turbomootor, mis arendab üle kahe korra vähem võimsust – umbes 210 kW (280 hj), kuid et auto on kergem, saavutab see (paberil) sada kilomeetrit tunnis 5.8 sekundiga.

1.3 sekundit on kiirendusspordis kalendriga mõõdetav aeg ja seetõttu on jõujooned stardisirgel paigas veel enne kui jalg gaasipedaali üles leiab. Kuna ilm ega rada head rehvipidamist ei soosi, tuleb vahe Mersu kasuks suuremgi, sest RS-i esisild kaabib tühja kuni kiiruseni umbes 70 km/h.

Naastrehvidel AMG kuubik kaabib kah esimesed umbes kümme meetrit, aga vedava nelja ratta abiga saabub stardisirge lõpuks ikkagi hirmuäratav ligi 130 km/h kiirus, mille maha pidurdamine järgnevas kurvis on üsna higistama ajav kogemus.

Mégane RS leiab lõpuks pidamise ja stardis kärisenud vahe MB sabaotsaga kiirenduse lõppfaasis peab. Lõpus vahe hoopis väheneb, sest Mégane RSiga saab gaasi peal hoida kauem ja pidurdada hiljem.

Seetõttu on RSi lõppkiirus kiirendusvõrdluses umbes 120 km/h. Järgneva kurvi läbimiseks polekski vaja pidurdada. Teisel katsel – head asja ei saa ju raisku lasta – jätkab kollane pärast kiirendust pidurdamata sõitu ja läbib kurvi justkui rööbastel. Go, RS!

Kiirenduse võit läheb ikkagi G AMG-le, mille kõige paremas mõttes segane mootor fantastilise hääle saatel raske kastikujulise raua paigast liigutab. Füüsikareeglitest ei ole selle sepapaja insenerid vist midagi kuulnud.

Aga Mégane RSil ei ole midagi häbeneda, sest kaks korda vähem jõudu ja kaks korda vähem vedavaid rattaid lubanuks ennustada hoopis suuremat kaotust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena