"Esimest korda kümne aasta jooksul on meil eelarves piisavalt raha, et minna taas Kuule," ütles Bridenstine. Tema sõnul saaks uue eelarve abiga ära katta ka Kuu ümber tiirleva vahejaama LOPG välja ehitamise (varasema nimega NASA Süvakosmose Värav, DSG).

Kuigi esialgselt pidi vahejaama esimesed osad kosmosesse toimetama SLS raketiga, on sellele projektile uues eelarves ette nähtud vähem raha ning edasi lükatud SLS-i asemel viiakse osad kosmosesse kommertskosmosesõidukite abiga. Värske kava kohaselt võiks vahejaam valmis saada juba 2024. aastaks, inimesed taas Kuule jõuda aga 2028. aastaks.

Bridenstine'i sõnul hakatakse kosmost taas vallutama juba sel aastal, esimesed pisemad sõidukid maanduvad Kuul juba sel aastal. Lisaks on uue eelarvega antud 363 lisamiljonit Kuule kommertslendude ning teiste kaubaveosüsteemide arendamiseks, tänu millele saab NASA sinna veelgi rohkem kaupa vedada.

NASA juht ütles, et kõnelused partneritega on juba käimas ning nad on kõik väga erutatud juba varsti tulevast võimalusest Kuule minna. Samuti on tema sõnul tänu Kuu vahejaamale võimalik kasutama hakata Kuul olevaid ressursse, näiteks vett.

Lisaks sellele on uue eelarve abiga rahastatud 2020. aastal Marsile suunduv kulgurimissioon ning kõige varem 2026. aastal kosmosesse läkitatav missioon, mille eesmärk on Marsilt tagasi tuua pinnaseproov.

Rahastust ei leidnud aga WFIRST - infrapunakosmoseteleskoop, mille eesmärk oleks otsida meie päikesesüsteemist väljaspool olevaid planeete ning tumeenergiat. Kongressi hinnangul peaks NASA keskenduma James Webbi kosmoseteleskoobi kosmosesse toimetamisele.

Kokku on NASA-le 2020. majandusaastaks kasutamiseks ette nähtud 21 miljardit USA dollarit. Sel aastal on NASA eelarve kogumaht 21,5 miljardit USA dollarit, seega on märgata väikest langust. Eelarveteemalised läbirääkimised Kongressiga võivad aga kesta veel terve aasta.