Kliima jahutamine keemiliste ühendite abil ei pruugi olla nii ohtlik kui siiani arvatud
Värske uuringu hinnangul võib geoinseneeria ehk meie atmosfääri muundamine keemiliste ühendite abil olla efektiivne vahend kliimamuutustega võitlemiseks, vahendab The Guardian. Õhus on aga jätkuvalt palju küsimusi.
Kuigi varasemalt on teadlased hoiatanud, et Maa järsult jahutamine võib muuta sadememustreid ning tekitada torme, väidab uus uurimus, et sellised muutused puudutaks vaid 0,4 protsenti kogu Maast.
"Ma ei ütle, et see (aerosoolide abil kliima jahutamine - Forte) kindlalt toimib ja ma ei ütle, et me peaks seda praegu tegema," ütles uurimuse kaasautor, Harvardi Ülikooli professor David Keith. Tema sõnul on uurimuse põhisõnum see, et geoinseneeria võib kõige enim ohus olevates piirkondades riske vähendada, vähemalt uurimuses käsitletud parameetreid - sademeid ning temperatuuri - silmas pidades.
Ka eelmisest aastast pärinev ÜRO raport viitas, et vääveldioksiidi atmosfääri paiskamine kliimasoojenemise mõjude vähendamiseks võib olla vajalik, kuid seejuures on terve hulk teadmata riske. Sama rõhutavad ka mitmed erapooletud teadlased.
Antud juhul käsitleti uurimuse käigus olukorda, kus Päikese temperatuur langeks märkimisväärselt. Uurimusega mitte seotud Rutgersi Ülikooli professor Alan Robock ütles aga, et õhku paisatud aerosoolide mõju ei uurita selle käigus piisavalt. "Nad keskendusid oma töös ainult temperatuurile ja vee kättesaadavusele eri regioonides. Need on ainult kaks tegurit, mida stratosfääri paisatavate aerosoolidega seoses silmas tuleb pidada," ütles Robock.
Tema sõnul on tema oma varasemates töödes välja peilinud vähemalt 27 põhjust, miks sellised aerosoolid on halb mõte. "Me ei ole hetkel võimelised otsustama, kas me peaks kunagi hakkama selliseid aineid stratosfääri paiskama, seda isegi juhul, kui kliima soojenemine jätkub," ütles Robock. Tema sõnul pole ka värskelt avaldatud uuringuga veel piisavalt infot, kuidas see maailma võiks mõjutada.
