Ajaloolased on Pius XII otsuseid puudutavate dokumentide jälgi ajanud juba aastaid - nimelt heidetakse paavstile ette vähest Hitleri-suunalist kriitikat ning passiivsust sõja aastate ning holokausti ajal. Seda vähemalt avalikult - kuidas aga paavst Hitlerisse privaatseansside käigus suhtus, pole teada ning just seda dokumendid paljastama peaksidki. Nimelt on katoliku kirik väitnud, et Pius tegeles aktiivselt juutide kaitsmisega ning kaalus 2009. aastal lausa mehe pühakuks kuulutamist.
Hetkel pole teada, mis dokumentides kirjas on, või kui palju seal üldse kirjas on. Ajaloolane Anna Foa ütles New York Timesile, et on võimalik, et kirjalikke jälgi on jäetud väga vähe, kartuses, et ühel hetkel kasutavad natsid dokumente kirikumeeste vastu.
Arhiivide avamise näol on tegemist haruldase sammuga - tavaliselt hoiab Vatikan eraarhiive kinnisena kuni paavsti vahetusest on möödas 70 aastat. Ajaloolaste ning juudiühingute surve tõttu otsustas Franciscus aga sel puhul erandi teha. Foa tervitab otsust: "Kuna teaduslikele allikatele ei saanud tugineda, käsitleti perioodi alati halvas või vabandavas valguses," ütles ta. "Ehk näitab arhiivide avamine, et kirik muutub läbipaistvamaks."
Tegelikult on üksikutele dokumentidele ligipääs saadud ka juba varem - ajavahemikus 1965 kuni 1981 avaldasid Vatikani ajaloolased 11 dokumentidepaketti, mis aga ajaloolaste sõnul olid liialt põgusad ning andsid vaid valikulist infot. Samuti anti nii 2004. kui ka 2006. aastal mõnedele arhviidele piiratud ligipääs.
Franciscuse sõnul avatakse arhiivid täies mahus 2020. aasta 2. märtsil, Pius XII paavstiks valimise 81. aastapäeval. Ajaloolaste hinnangul läheb neil arhiivide täielikuks läbi töötamiseks mitmeid aastaid, kui mitte aastakümneid.
Pius XII oli paavst alates 1939. aastast kuni 1958. aastani.
