Antarktika jäävärinate uurimine selgitas, miks murdub külmade ilmadega liustike küljest rohkem jäämägesid
Teadlased selgitasi välja, et jäävärinad tekivad Antarktika soojemates piirkondades tekkivate sulamis- ja jäätumisprotsesside tagajärjel.
Seismograafide abil tuvastasid teadlased, et jäävärinate põhjuseks on sulalume ja vee segu katvate õhukeste jääkihtide äkilised murdumised, vahendab Live Science.
"Selliste tiikide pinnal on tihti kiht jääd, mille all on vedelas olekus vesi, sarnaselt järvele, millel on jäätunud vaid pealispind," seletas Chicago Ülikooli liustiku-uurija Douglas MacAyeal. "Kui öösel temperatuur langeb, tõmbub pinnal olev jää kokku ning pinna all olev vesi paisub jäätumise käigus. See toob kaasa moonde pinnajääs, mis lõpuks praksuga puruneb," selgitas ta.
Väiksemates jäämoodustistes toimuvate muutuste jälgimine võimaldab teadmisi üle kanda ka suurtele jäämassiividele ning just see on peamine põhjus, miks see teadlasi huvitab. Viimase paari aastakümne jooksul on toimunud mitu suurt jääkilbi murdumist, mis ajapikku võimaldab rohkemal liustikute sulaveel maailmamerre pääseda.
Samuti olid teadlased huvitatud võimalusest kasutada seismomeetreid sulava jää mõõtmiseks. Kokku kasutati kaht seismomeetrit - mõlemad neist paigaldati McMurdo polaarjaama juurde. Üks seismomeetritest paigaldati firnile ehk sõmerlumele - eelmistest aastatest alles jäänud kuivale lumele, mis ajapikku jääks muundub, teine aga paigutati jää sulamiskohta, kus tingimused olid niisked.
Kuivas asukohas asunud jaama tulemused ei näidanud seismilist aktiivsust, kuid niisketesse tingimustesse paigaldatud jaam tuvastas sadu või isegi tuhandeid värinaid üksikute ööde jooksul. Inimestele mittetuntavad keskmiselt 2,5 magnituudilised värinad jälgisid selget mustrit ning muutusid tihedamaks just õhtuti, kui õhk jahenes.
Algselt arvati, et värinad on seotud tõusu ja mõõnaga, kuid selle välistas 2016. aasta 30. november, päev, mille käigus värinate tihenemist ei toimunud. Teadlased uurisid selle põhjust ning selgitasid välja, et sel õhtul oli õhutemperatuur lihtsalt harjumuspärasest kõrgem ning ei langenud nii palju kui tavaliselt.
MacAyeali sõnul on uurimistulemused huvitavad, kuna võivad viidata, et sama asi toimub ka suuremal skaalal - mitmed jäämäed murduvad šelfiliustike küljest lahti just külma ilma juures. "Ehk toimub seal sama asi, ent pikaajalisemal ja aeglasemal skaalal," ütles ta. Samuti avaldas MacAyeal lootust, et ehk hakatakse seismomeetritega nüüd tihemini jääparameetreid mõõtma.
