Migingo - vaidlusalune saar, kus rahvastikutihedus on kordades suurem kui mistahes linnriigis
Aafrikas, Victoria järve idaosas asuval Migingo saarel elavad inimesed tõelises ruumipuuduses - kõigest 2000 ruutmeetri suurusel saarel elab üle rahvaloenduse järgi üle saja inimese, kuid spekuleeritakse, et saarel võib olla üle 500 elaniku.
See tähendab, et nii Keenia kui ka Uganda poolt enda omandiks kuulutatud saarel on isegi ametlike andmete järgi rahvastikutihedus kordades kõrgem kui näiteks Monacos, Macaus või isegi Singapuris, kus samuti väga palju inimesi väiksel alal elab. Migingo saarel on ruutkilomeetri kohta 65 500 inimest, Macaus aga näiteks "kõigest" 20 164, Monacos 18 960. Eestiga pole mõtet üldse võrdlust tuuagi - 29 inimest ruutkilomeetri kohta on näitaja, millest migingolased võivad ainult und näha.
Väidetavalt sai saar esmakordselt asustatud 1991. aastal, kui saarele saabusid elama kaks kalurit - Dalmas Tembo ning George Kibebe. Pärast seda on saarele asunud veel teised kalamehed - kuna saar asub lähedal Niiluse ahvena püügikohtadele, on tegemist väärt elukohaga. Tänaseks on saarel olemas kõik lihtsalt kalurieluks vajalik - apteek, juuksur, neli pubi ning terve hulk bordelle.
Piraadid tõid keskvõimud.. ja konflikti
Ülemäära rahulikku elu Migingo elanikud aga elada ei saa - kuna saare ligidal asuvad kalapüügikohad on niivõrd väärtuslikud, on tekkinud konflikt lähedal asuvate Keenia ja Uganda valitsuste vahel, kes kordamööda saart okupeerimas käivad.
Oma osa mängivad ka piraadid, kes üha kasvavat kalurite asundust selle algusaastatel rüüstamas käisid. Pidevad vargused, röövimised ja ahistamine piraatide poolt kulmineerusid kalurite abipalvega nii Uganda kui ka Keenia valitsustele, kes mõlemad reageerisid.
Keenia valitsuse sõnade kohaselt pani näiteks Uganda rannavalve 2004. aastal saarele piraatidega võitlemiseks üles enda politseitelgi ning heiskas Uganda lipu. Kuna politseinikud aga märkasid, kuidas saarel liiguvad märkimisväärsed rahasummad, hakkasid Uganda politseinikud 2009. aastal nõudma Migingol elavatelt keenialastelt kaluritelt kalastuslubade ostmist.
Asi kasvas suureks poliitiliseks konfliktiks ning kaugel polnud ka sõjategevus - 2009. aastal maabusid saarele Keenia politseijõud ühes poliitik Julius Mutulaga, kes kuulutas saare Keenia omandiks. 24 tunni möödudes saatis Uganda seetõttu 60 raskerelvastuses merejalaväelast. Mitmed uudisteväljaanded ristisid olukorra "Aafrika väikseimaks sõjaks".
Kuigi toona sai probleem diplomaatilise lahenduse, pole tegelikult pinged saarel jätkuvalt kuhugi kadunud - iga paari kuu tagant tuleb uudis, et üks või teine pool on taas oma politseinikud saarele viinud, oma lipu heisanud ning saare enda omandiks kuulutanud.
Kohalikke kalureid aga konfliktid eriti ei huvita ning nemad tahavad lihtsalt kasumit teenida. "Ma ei tea, kellele see saar kuulub. Need on kõigest poliitilised probleemid, aga mina tahan oma kala müüa," ütles kohalik kalur Emmanuel Aringo The Guardianile.
