Kosmosekapsli toimetas kosmosesse laupäeval kell 9:46 hommikul startinud Falcon 9 kanderakett, mis asus teele Canaverali neemelt. Päris inimesi kapsli pardal veel ei olnud, kuid inimreisijat jäljendas kõiksugu sensoreid täis pikitud nukk Ripley, samuti oli kapsli pardal ISS-i jaoks tarvilikke kaupu.
SpaceX-i juht Elon Musk ütles, et ta on küll emotsionaalselt väsinud, kuid rõõmus, et SpaceX töötab enda põhieesmärgi saavutamise nimel. "SpaceX-i eesmärk on olnud algusest peale inimeste kosmosesse toimetamine ning kosmoseavastustehnoloogiate arendamine. Ma tõesti usun meie tulevikku kosmoses ning arvan, et on tähtis, et inimestest saab kosmoses reisiv tsivilisatsioon ning me pürgime tähtedele," ütles Musk.
Crew Dragoni põkkumine oli ajalooline veel selle poolest, et tegemist oli esimese korraga, mil põkkumisprotsess toimus täielikult autonoomselt - sellesse ei sekkunud ei ükski ISS-i pardal olev meeskonnaliige, ega ISS-i robotkäsi, mis tavaliselt põkkuvaid kosmoselaevasid "suunab".
NASA loodab, et SpaceX-i Crew Dragon ja lennukitootja Boeingu poolt arendamisel olev CST-100 Starliner kapsel aitavad neil vähendada sõltuvust venelaste Sojuz kosmoselaevadest - alates sellest, kui ameeriklased oma Space Shuttle'i süsteemi 2011. aastal ära lõpetasid, ei ole neil hetkel mingit muud võimalust ISS-i pääsemiseks.
Nii otsustatigi 2014. aastal anda SpaceX-ile ja Boeingule 6,8 miljardi USA dollari suurune grant, et nad arendaks välja uued kosmosesõidukid, millega astronaute kosmosejaama toimetada.
Pärast sel nädalavahetusel toimunud lendu tehakse üks testlend veel aprillikuus, mille käigus kontrollitakse kapsli hädaabisüsteeme. Juhul, kui ka see reis õnnestub, võib SpaceX juba varsti saada NASA-poolse heakskiidu ka esimeste inimeste orbiidile lennutamiseks. NASA hinnangul võiks selline lend toimuda juba 2020. aastal.
Crew Dragon on ISS-i külge kinnitunud selle reedeni, pärast missiooni lõppu naaseb kapsel taas Maale.
