Marsi pinna all laius kunagi ulatuslik veesüsteem
Andmete kogumisel oli abiks 2003. aastal kosmosesse läkitatud ESA Mars Express sond, mis siiani punase planeedi ümber tiirleb, vahendab CNet. Kaameratega varustatud sond on Maale saatnud terve hulga kõrglahutusega fotosid, mida Utrechti Ülikooli teadlased nüüd täpsemalt uurinud on.
Eriti hoolikalt vaadeldi 24 Marsi põhjapoolusel asuvat kraatrit, et tuvastada, kas seal võis kunagi vesi voolata. Teadlaste hinnangul näitavad märgid, et pea kõik need kraatrid puutusid mingil hetkel kokku voolava veega. "Mars oli oma varajastes eluetappides vesine planeet, kuid planeedi kliima muutudes taandus vesi pinna alla ning moodustas seal reservuaare ning põhjaveesüsteemi," ütles uurimistööd juhtinud Francesco Salese.
Salese sõnul leidsid nad ka esimesed geoloogilised tõendid, mis näitavad, et Marsil oli tervet planeeti hõlmav põhjaveesüsteem. Kraatrites tuvastati kõiksugu vee mõjul tekkivad pinnavorme - kraatriseintesse süvistatud veekanaleid, vee-erosiooni tekitatud orge ning seisva vee tagajärjel tekkinud rannikuid ja kõrgendikke.
Kuna igas kraatris leiti selliseid geoloogilisi tõendeid umbes samast kõrgusvahemikust, oletavadki teadlased, et kõik kraatrid olid omavahel seotud ning seetõttu oli ka veetase sama. Hetkel on tegemist aga veel vaid hüpoteesiga, millele täpsemat kinnitust otsitakse.
"Sellised uurimused on üliolulised, kuna võimaldavad meil tuvastada selliseid Marsi piirkondi, kust võiks elu otsida," ütles Mars Expressi projekti teadlane Dmitri Titov. Näiteks saadetakse juba järgmisel aastal punaselt planeedilt elu otsima ESA Rosalind Franklini nimeline kulgur (mis varasemalt oli tuntud Mars 2020 nime all).
Eelmise aasta keskel tuvastasid teadlased samuti Mars Expressi sondi abil, et Marsi lõunapoolusel asuva poolusejää all võib asuda soolane järv, värskemad uuringud väidavad, et tegemist on hiljutise vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud veekoguga, milles võib esineda isegi eluvorme.
