“Dünaamiliselt tee serval liikuv linnamaastur” ehk kuidas tõlkida pressiteadet
“Dünaamiliselt tee serval liikuv linnamaastur” on kirjas pressiteates, mis mõni aeg tagasi Eesti ajakirjanikele laiali saadeti. See ja muud naljakad tõlkelaused püüdsid kunagise pressiesindaja Uku Tampere tähelepanu sedavõrd, et ta võttis mõtiskleda, kuidas juhtub nii, et taheti paremat, aga välja kukub nagu alati.
Mõni päev tagasi avaldati esimesed ametlikud fotod ja tehnilised andmed VW R-perekonda kohe sündivast sportlikust krossoverist T-Roc R’ist, mida tutvustatakse järgmisel nädalal Genfi autonäitusel. Esialgu on tegu ideeautoga (pressiteates “kontseptauto”), aga ju see ka tõeluseks saab. Miks ei peaks!?
R ei ole iseenesest ju midagi uut, aga teha muidu vahva kõikjalsõitja “erri” nimel madalamaks tundus pisut kummastav. Mõtlesin asja pisut lähemalt uurida.
Eestikeelne pikem tutvustus jõudis ajakirjanike töölauale vaid paar päeva pärast esimeste ametlike piltide avaldamist.
T-Roc R lugu sai uue mõõtme: põnevast autost kirjutamine taandus tahaplaanile, sest saadetud materjal osutus hindamatu väärtusega õppematerjaliks. Õpiku peatüki nimeks võiks panna näiteks “kuidas kahjustada mainet ja kaotada usaldus.”
Õppida teiste vigadest
Ma tean, et sõpru ma selle looga juurde ei saa, aga samas – mine tea. Volkswagen on varasemaltki andnud värvikaid õppetunde, kuidas ühte võõrkeelset pressimaterjali eesti keelde ümber panna ei tohiks. Äkki keegi võtab teise vigadest õppust?
Näpuga näitamine võib ju olla valus, aga kui brändi maine saab kahjustatud, sest keegi on tõlkimise asemel kasutanud Google Translate’i abi, siis kannatatagu ära. Sellist jama lihtsalt ei tohi eetrisse lasta.
Mitte kõik ajakirjanikud ei ole autospetsialistid, mõni neist avaldab teate silmagi pilgutamata ning keegi loeb ja mõtleb, et dünaamiliselt teeserval liikuv linnamaastur on täiesti normaalne nimetus madaldatud kõikjalsõitja kohta. Nonsensside nonsenss.
Turundus saab linnukese kirja, lollus paljundatud ja Eesti autoajakirjandus mõne asjatundmatu toel taas löögi allapoole vööd.
Kas arvate tõsimeeli, et kellelegi läheb teie arvamus pärast alljärgnevate lapsuste kultiveerimist veel korda? Arvake uuesti.
Pressiesindaja on kaitseingel
Olen aastaid töötanud riigiasutustes pressiesindajana ning enne seda juristina. Töö tekstidega ja infoga oli minu igapäev kokku 11 aastat. Pressiesindamine on pealtnäha lihtne töö – keegi saadab küsimuse, leiad õige inimese, saad vastuse ja edastad selle.
Ilma naljata: pressiesindaja on organisatsiooni maine kaitseingel ning üks väike eksimus teeb inglist hetkega kirstunaela.
Sõnaseadmise täpsus peab selles ametis olema suuremgi kui juristil, sest korrektsus eristab head ja vilunud pressiesindajat “edasta” nupu pressijast.
Google’i tõlkimisrakenduse kasutamine on põhimõtteliselt jõukohane ka primaatidele, aga söödava tekstiga on sellest saadaval tootel vähe pistmist.
Sõnaseadmise täpsus ja korrektne keelekasutus on informatsiooni levitamise maailmas kriitilise tähtsusega, sest pisim detail võib vee peale tõmmata kuitahes ägedale ideele, tõsiseltvõetavusele, usaldusväärsusele, mainele.
Automaailmas on juures veel üks mõõde: keskmiselt on ühes sõiduautos nii umbes 5000 komponenti, millest igal oma nimetus ja funktsioon, olgu siis üksi või koosmõjus muude osadega. Autoteemalised pressiteated on tõlkijate jaoks peavalu allikas. Sul on 5000 osakest, ja mitte grammigi eksimise ruumi.
Rrrrr elustiili linnamaastur
Paar päeva tagasi tahtsin kirjutada loo uuest T-Roci R versioonist selles võtmes, et 300 hj ja 400 Nm jõudu koos fantastilise 4Motion nelikveoga ühes kompaktses autokeres on põnev küll.
Tahtsin mõtiskleda ka sel teemal, et miks peaks keegi võtma eesmärgistatult kõrgema kliirensi pakkumiseks loodud linnamaasturi ja seda madalamaks laskma?
Tahtsin küsida, kas elustiiliautode massiline juurutamine on üle piiri läinud, sest maasturitaolisest uuesti sportauto tegemine tundub natuke nagu püüaks lehtkapsast peekonit välja võluda, sigade faasi vahele jättes?
Selliseid hullusi on siiski varemgi tehtud ja nii mõnigi on oma koha leidnud ka tarbijate südames – Nissan Juke Nismo on just see Juke, mida ihaldama peaks. AMG poolt timmitud G-klassi Mercedes-Benz on kõige-kõigem maastur.
Aga on mingid kooslused, mis lihtsalt ei saa päriselt toimida mujal kui ainult turundusspetsialisti või hullu eksperimenteeriva entusiasti peas. Või kunstis.
Sportmaastur, ringrajabuss, luksuskallur, DTM supermini … vegan liha, gluteeni-, rasva- ja laktoosivaba kreemikook (täpsemal vaatlusel osutus see jääkuubikuks).
Aga ma tahtsin üritada seda mõista, sest kaasaeg ongi ju kõigi võimaluste aeg, kus eristumine võibki olla eesmärk omaette ja valikute rohkus elustiil.
Valikute pakkumise teed käib ka Volkswagen – linnamaasturit pakutakse lausa neljas erinevas mõõdus – T-Cross, T-Roc, Tiguan, Tiguan Allspace.
Tolerantsus on omal kohal, sest ka kuumpärad on enamasti vaid jäigemaks muudetud ja üledimensioneeritud mootoritega kompaktsed pereautod, aga need on leidnud oma vankumatu koha autokultuuris ja ajaloos. Miks siis mitte linnamaasturit kangestada?
