Ehk teisisõnu on Aasta Kaubik 2019 EMP2-nimelisele platvormile ehitatud väikeveok, mille mudelinimeks on Citroëni logo korral Berlingo VAN ja ülejäänud juhtudel Peugeot Partner ning Opel Combo Cargo. Kõigist neist on olemas ka mahtuniversaalidena pakutavad versioonid – Citroën Berlingo, Peugeot Rifter ja Opel Combo Life – ja neid kõiki saab soetada kahes pikkuses ja kahe telgede vahega. Lühema versiooni (L1) pikkus on 4403 ja telgede vahe 2785 mm, pikemal versioonil aga vastavalt 4753 ja 2975 mm.

Kandevõime kuni 1000 kg

Isegi L1-versioon mahutab kaks euroalust. Sõltumata pikkusest ja telgede vahest jääb Peugeot Partneri kandevõime vahemikku 650-1000 kg. Erandiks on siinkohal vaid enamat kütusesäästu võimaldavad VLC-versioonid kandevõimega 600 kg. L1-versiooni kaubaruumi maht on 3,3-3,8 m3, L2-versioonil aga 3,9-4,4 m3. Kaubaruumi maht sõltub lisavarustusena pakutava Multiflex-istme olemasolust. Viimasel on kahekohalise kõrvalistme parempoolne seljatugi mahakäänatav, misjärel kabiini tagaseinas paljastub luuk, mis võimaldab vedada veoruumist pikemaid esemeid.

Selline iste maksab baasvarustuses 375 ja varustuste Active ning Business korral 165 eurot, lisades kaubaruumile 0,5 m3 mahtu ja võimaldades vedada 3,0 või 3,35 m pikkuseid esemeid (vastavalt L1 ja L2). Kaubaruumile pääseb ligi läbi külgedele avanevate tagauste (1/3 ja 2/3), kuid valikus on ka ülesavanev tagaluuk. Külgmisi lükanduksi pakutakse lisana ja aknata uksed maksavad sõltuvalt varustusest kas 600 või 300 eurot. Veel saab tellida meeskonnaversiooni (team), milles võtab kaubaruumist matti kokkuklapitav kolmekohaline tagaiste koos eraldusvõrega.

Põrisev osakond

Tänane mootorivalik koosneb ühest otto- ja kahest diiselmootorist. Bensiinitoidune kolme silindriga 1,2-liitrine PureTech 110 arendab 81 kW/110 kW, selle keskmine kütusekulu jääb NEDC-tsükli kohaselt vahemikku 5,5-5,7 l/100 km (L1) ja auto komplekteeritakse kuuekäigulise käsikäigukastiga. Diisleid on valikus kaks, alustades kahes võimsuses pakutavast 1,6-liitrisest (R4, 55 kW/75 hj ja 73 kW/99 hj), mille keskmised kütusekulunäidud on vastavalt 4,3-4,4 ja 4,2-4,3 l/100 km. Mõlemad 1,6-liitrised „õlipõletajad“ varustatakse viiekäigulise käsikäigukastiga.

Teine diiselmootor on aga 1,5-liitrine R4, mis arendab 96 kW/131 hj ja mille keskmine kütusekulu on L1-pikkuse ja kuuekäigulise käsikäigukasti korral 4,1-4,2 l/100 km (NEDC). Erinevalt ülejäänud jõuallikatest saab seda mootorit ka koos kaheksakäigulise automaatkäigukastiga, mille olemasolu lisab keskmise kütusekulu näidule halvemal juhul 0,1 liitrit iga 100 km kohta. Sama käikude arvuga „automaati“ hakatakse pakkuma ka augustist mootorivalikusse lisanduvale teisele ottomootorile (96 kW/130 hj), aga selle jõuallika täpsemad andmed veel puuduvad.

Heal asfaldil sõidab kui sõiduauto

Peugeot Partner on välimuse osas kolmiku nägusaim, olles ühtlasi ka ekstravagantseim tänu sõitjateruumile, mis väljendub harjunust väiksemas roolirattas ja selle taustal justkui teisele korrusele tõstetud näidikuplokis. Peugeot’ sõiduautodelt üle võetud lahendus peaks vältima vajaliku varjamist roolisamba ülemise asendi korral ja sellega saadakse tõesti hakkama, ent teisalt ei saa viriseda ka Opel Combo Cargos nähtud traditsioonilise lahenduse üle. Meeldejäävuselt pole aga Opelist Partnerile vastast ja mugava sõiduasendi pakkumisega saavad mõlemad hakkama.

Minu proovisõidukiks sattus L2-pikkuses Partner, mis oli ohtra lisavarustusega üle tuisatud ning mille mootoriruumist vaatas vastu võimsaim diiselmootor (96 kW/131 hj). Selline jõuallikas liigutab koormamata kaubikut võrreldavalt keskpärase sõiduautoga ja on seda tehes üllatavalt ökonoomne. Tuulemüra pole palju ja peamine mürareostus langeb rehvide ja halval teekattel kõmiseva hakkava kaubaruumi arvele. Kiirusel 95 km/h jäi sõitjate ruumi mürataust vahemikku 76-81 dB ja keskmine kütusekulu samal kiirusel isegi alla nelja liitri 100 km kohta (3,5-3,8 l/100 km).