"Ma garanteerin, et kõik ei toimi nii nagu peaks, aga see pole probleem," ütles William Gerstenmaier, kelle vastutusalaks NASAs on inimeste kosmosesse toimetamine. Tema sõnul ongi just võimalike vigade välja peilimine Demo-1 hüüdnime saanud testlennu eesmärk, vahendab NBC.

Kui varasemalt on Crew Dragonile sarnaneva Dragon kosmoselaevaga ISS-i toimetatud küll kaupu, siis inimesi ei ole SpaceX-i kapslid veel siiani vedanud. Ka sel korral päris inimesi veel lennu pardal ei ole, nende koha on sisse võtnud inimreisijat jäljendav nukk.

NASA loodab, et SpaceX-i loodud Crew Dragon ning Boeingu poolt arendamisel olev CST-100 Starliner kapsel aitavad neil vähendada sõltuvust venelaste Sojuz kosmoselaevadest - alates sellest, kui ameeriklased oma Space Shuttle'i süsteemi 2011. aastal ära lõpetasid, pole neil hetkel mingit muud võimalust ISS-i pääsemiseks. Venelased loomulikult oskavad raha küsida - hetkel nõutakse ameeriklastelt iga istekoha eest 80 miljonit USA dollarit.

Nii otsustatigi 2014. aastal anda SpaceX-ile ja Boeingule 6,8 miljardi USA dollari suurune grant, et nad arendaks välja uued kosmosesõidukid, millega astronaute kosmosejaama toimetada. Piletite pealt saavad ameeriklased korralikku soodustust - hinnanguliselt läheks üks istekoht uutel laevadel neile maksma umbes 58 miljonit USA dollarit.

Pärast sellel nädalavahetusel toimuvat lendu tehakse üks testlend veel aprillikuus, mille käigus kontrollitakse kapsli hädaabisüsteeme. Juhul, kui ka see reis õnnestub, võib SpaceX juba varsti saada NASA-poolse heakskiidu ka esimeste inimeste orbiidile lennutamiseks. NASA hinnangul võiks selline lend toimuda juba 2020. aastal.