Prognoosi aluseks on Landsat satelliitide abil kogutud satelliidifotod, millelt on hästi näha, kuidas jää on aja jooksul üha enam ja enam lõhenenud ning olemasolevad lõhed on süvenenud. Kõige esimene foto liustikust on tehtud 1986. aastal ning sellelt on näha, kuidas liustik on võrdlemisi ühtne.

Kõige värskem, selle aasta jaanuaris tehtud pilt, aga näitab, kuidas liustikusse on tekkinud terve hulk ulatuslikke lõhesid ning kõige ohtlikum nendest on suur, kogu liustikku poolitav moodustis, mis tõotabki varsti tohutu jäämäe liustiku küljest lahti murda.

NASA teadlaste sõnul oli lõhe juba pea 35 aastat stabiilne ning ei kasvanud, kuid nüüd on see tohutu kiirusega edasi liikuma hakanud ning võib aasta jooksul pikeneda kuni nelja kilomeetri võrra. Hetkel on teadlaste sõnul murdekohani veel umbes paar kilomeetrit.

Lahti murduva jäämäe pindala on umbes 1700 ruutkilomeetrit, ehk tegemist on suuruselt umbes Saaremaa ja Hiiumaa suuruste vahele jääva jäätükiga. Antarktika standardite järgi pole tegemist just ülisuure jäämäega, kuid tegemist on kõige suurema jäätükiga, mis Brunti liustikust alates 1915. aastast lahti murdunud on.

Teadlasi teeb murduv jäätükk murelikuks, kuna selle eraldumine võib kogu liustiku ebastabiilseks muuta ning kuna liustikul on ka brittide Halley polaarjaam, võivad ohtu sattuda ka inimeste elud. Teoorias aastaringselt toimiv Halley teadusjaam on viimastel aastatel juba päris mitu korda jääs toimuvate muutuste tõttu kinni pandud.

Õnneks on teadusjaama selle üle 50-aastase tegutsemisperioodi jooksul kolitud pea kümme korda, seega ei tekita selle ümberkolimine väga suurt peavalu. Viimati koliti teadusjaam ümber 2006. aastal, siis võtsid jaama ehitustööd neli aastat. Küll aga tehti juba toona ettevalmistused jaama tulevasteks kolimisteks ning hetkel on kõik jaama hooned suuskadega varustatud hüdraulistel jalgadel, mis võimaldavad neid kiiresti ümber kolida. Kui aga kogu liustik ebastabiilseks muutub, pole nendest suuskadest palju kasu.