Nimelt esitas küsimuste-vastuste voorus üks tudeng küsimuse - miks maksab Apple'i telefon lõpptarbijale üle 1000 USA dollari, kui seadme omahind on vaid 370 USA dollarit, vahendab The Times News.
Williamsi sõnul on sellised hinnaoletused tema jaoks alates Apple'isse tööle asumisest täielik peavalu olnud. "Analüütikud ei saa aru, kui palju meie tegevus päriselt maksma läheb ning kui palju me oma toodete arendamisesse panustame," ütles Williams.
Näitena tõi ta Apple'i kella, mis tuli esmakordselt turule 2015. aastal 349 USA dollarise hinnaga, võrdluseks - esimene Fitbiti seade maksis välja tulles vaid 99,95 USA dollarit. Williamsi sõnul on erinevus just arenduskuludes. Näiteks ehitas Apple spetsiaalselt suure labori, kuhu palkas 40 töötajat ning viis läbi 10 000 osalejaga uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas inimkeha kõige paremini kaloreid põletab. Tegemist ei ole odava lõbuga, kuid just tänu sellele projektile sai Apple luua oma uuele kellale elektrokardiogrammi (EKG) võimekuse.
Samas tunnistas firma tootmisjuht, et ka nemad saavad aru, et seadmete hinnad on kohati uskumatult kõrgeks kerkinud. "Me teame seda väga hästi. Me ei taha, et meie ettevõte muutuks elitaarseks, me tahame, et meie ettevõte oleks egalitaarne. Juba praegu oleme me arenevatel turgudel väga aktiivsed," ütles Williams.
Mitmed analüütikud on öelnud, et just liialt kõrge hind on üks põhjus, miks Apple'i eelmise aasta nutitelefonide müüginumbrid polnud nii kõrged kui oodati. Eelmisel aastal välja tulnud Apple XS lipulaeva saab hv.ee andmetel Eestis kõige odavamalt 1028 euro eest.
