GRAAFIK | Kümnes kord e-hääletamist: vaatleme e-hääletamisega seonduvaid müüte
Riigikogu valimised on taas tulemas ning sel korral saab Eestis toimuvatel valimistel e-hääletada juba kümnendat korda. 2005. aastal esimest korda kasutatud süsteem on küll üha populaarsem, kuid aja jooksul on tekkinud ka mitmeid müüte, mille antud artiklis vaatluse alla võtame.
Müüt number 1: Eesti on ainuke riik maailmas, kus üleriigilistel valimistel kasutatakse e-hääletamist. Kui tegemist on turvalise süsteemiga, miks teised riigid e-hääletamist ei kasuta?
E-hääletamine ei saa ega tohigi tekkida tühjale kohale. Eesti e-hääletamise turvalisus on suuresti tagatud asjaoluga, et selle toimimiseks vajalik infrastruktuur (ID-kaart, mobiili ID, lugerid, tarkvara) pole valimiste spetsiifiline, vaid igapäevaselt kasutuses nii töökohtades, panganduses kui riigiga asju ajades. E-hääletamine on Eestis lihtsalt üks paljudest riiklikest e-teenustest omasuguste pikas reas. Seetõttu saame eeldada, et võimalikud tehnoloogilised vead tulevad välja juba igapäevases kasutuses, milleks e-hääletamine kindlasti ei ole. Siit omakorda tuleneb kindlustunne, et olukorra muutus valimiste perioodil on ühtlasi nii monitooritav kui ka märgatav. Lisaks tehnilistele lahendustele peab riigil olemas olema seaduslik baas ja poliitiline tahe.
Müüt number 2: E-hääletamisel saavad eelise kindlad erakonnad.
Tartu Ülikooli teadlased Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak on oma teadustöödes jõudnud järeldusele, et e-hääletamine ei soosi kindlaid erakondi. Ükski erakond ei saa tänu e-hääletamisele eelist, lihtsalt osa konkreetse erakonna valijatest vahetas hääletamise viisi. Nad läheksid sama erakonda valima ka jaoskonda, aga kuna e-hääletamisviis on võimalik, kasutavad nad seda.
Müüt number 3: E-hääletamine ei ole põhiseadusega kooskõlas, sest põhiseaduse järgi on Riigikogu valimise päev märtsikuu esimene pühapäev.
Põhiseaduses on öeldud, et Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval. Kuid lisaks sellele sätestab paragrahv 60 ka valimiste üldpõhimõtteid, muuhulgas üldisuse põhimõtte - võimalikult paljudel hääleõigusega inimestel peab olema võimalus valimistest osa võtta. Erinevateks viisideks on näiteks välismaal hääletamine, eelhääletamine ning ka e-hääletamine. Lisaks ütleb Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: valimispäev fikseerib ajalise punkti, millest lähtudes tehakse kindlaks hääletamis- ja valimistulemus valimistel. See ei välista hääle andmise võimalust enne valimispäeva.
Müüt number 4: E-hääled hävitatakse kohe pärast valimisi.
Kiirkorras häälte hävitamist ei toimu. Tulenevalt seadusest peab kõiki hääli (nii paberil kui e-hääli) säilitama ajani, kui kõik kaebused on läbi vaadatud ja lahenduse leidnud ning valimistulemused välja kuulutatud. Võtab see siis aega kuu või kaks. Alles pärast seda hävitatakse nii e-hääled (täpsemalt e-häälte avamise võti) kui ka kõik pabersedelid. Valimistulemuste väljakuulutamine tähendab, et kõik osapooled on tulemust aktsepteerinud ning pärast seda vaidlusi uuesti ei avata.
Müüt number 5: E-hääletamisel osaleb liiga palju vanainimesi.
Eestis on ID-kaardi kasutamine igapäevane vahend asjaajamiseks, ID-kaarti ja arvutit oskavad kasutada ka eakamad. Ja mida aasta edasi, seda loogilisem ka on, et vanemate inimeste osakaal e-hääletamisel kasvab. Statistika ei viita kuidagi sellele, et e-hääletajate seas on ebaproportsionaalselt palju eakamaid valijaid.
Müüt number 6: E-hääletamine on ohustatud hoolekandeasutustes, kus korjatakse paroolid ja kaardid kokku ja hääletatakse vanainimeste eest.
Jutte, et hooldekodudes käib kollektiivne hääletamine, liigub. Neid väiteid on kontrollinud õigusorganid, sellele teemale on tähelepanu juhtinud valimiste korraldajad, samuti õiguskantsler. Aga reaalsus on, et pole ühtegi fakti, mis tõestaks, et midagi sellist oleks toimunud. Kuid kindlasti rõhutavad valimiste korraldajad, et hoolekandeasutustes ei tohi hoiustada samas asukohas koos elanike ID-kaarte ja PIN-koode. Koodid peavad jääma lähedaste kätte.
Müüt number 7: E-hääletamisel peab usaldama inimest, kes hääli kokku loeb.
E-häälte kokkulugemine allub rangelt reguleeritud toimingutele. Alates 2017. aastast tagab usaldusväärsust ka puhas matemaatika, kuna protsess on otsast lõpuni verifitseeritav. Seega on vaja usaldada matemaatilist andmeauditit, mitte müstilist inimest.
Müüt number 8: E-hääletamine ei ole vaatlejatele jälgitav.
E-hääletamist on võimalik vaadelda igal huvilisel. Vaatleja võib jälgida elektroonilise hääletamise korraldajate kõiki vaadeldavaid toiminguid. Selleks on eelnevalt avaldatud ka e-hääletamise süsteemi dokumentatsioon. Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus alati vaatlejatele koolituse, millest saavad osa võtta kõik huvilised.
Müüt number 9: E-hääletajat on lihtsam mõjutada kui paberhääletajat.
Kui inimene peaks tõesti tundma, et tema e-hääletamise protsess ei olnud salajane, saab ta igal hetkel oma häält muuta ja kehtima jääb viimane hääl. Kui ka see pole piisavalt turvaline, on alati võimalik minna eelhääletamise ajal jaoskonda ja hääletada paberil. Niisugusel juhul jääb kehtima paberhääl.
Müüt number 10: E-hääletades ei tea inimene, kuhu tema hääl läks, sest see pole tavainimesele kontrollitav.
Valijad saavad poole tunni jooksul pärast hääletamist kontrollida, kas tema hääl jõudis turvaliselt serverisse. Hääle kontrollimine on abinõu, mis võimaldab kindlaks teha, et valija arvuti käitub õigesti ning sinna ei ole paigaldatud e-hääletamist häirivat pahavara. Aga kindlasti on oluline usaldus süsteemi vastu, täpselt samuti, nagu on oluline usaldus jaoskonnatöötaja vastu. Kui inimene laseb oma sedeli kasti, ei saa ta seda samuti enam tagasi võtta ega oma sedelit üle kontrollida.