VIDEO | NASA leidis Gröönimaa jää alt teise võimaliku meteoriidikraatri
Eelmise aasta novembris leidsid NASA teadlased Hiawatha liustiku alt esimese jää alt avastatud meteoriidikraatri. Nüüd andsid liustikuteadlased teada, et on leidnud järgmise võimaliku kraatri, vahendab Phys.org.
Värskelt avastatud kraatri läbimõõt on 35 kilomeetrit ning juhul, kui suudetakse lõplikult tõendada, et tegemist on meteoriidi tagajärjel tekkinud kraatriga, on tegemist maailma suuruselt 22. meteoriidikraatriga. "Me oleme Maad väisanud maalt, õhust ja kosmosest - on vahva, et sellised avastused on siiani võimalikud," ütles NASA Goddardi kosmosekeskuse liustikuteadlane Joe MacGregor, kes oli mõlema kraatri avastamisega seotud.
Enne Hiawatha kraatri avastamist arvasid teadlased, et enamik Gröönimaal ning Antarktikas asuvaid meteoriidikraatreid on jää tagajärjel tekkiva erosiooni tõttu hävinud. Pärast esimese kraatri avastamist vaatas MacGregor üle terve hulga erinevaid andmeid ning leidiski ringikujulise moodustise, mida nüüd järjekordseks kraatriks peetakse. "Juba ühe jääaluse kraatri tuvastamine oli vaimustav, kuid nüüd tundus, et neid on kaks," ütles MacGregor.
MacGregor vaatas veel üle Operation IceBridge'i nime kandva satelliidiprogrammi raames kogutud andmed ning leidis, et süvisel on mitmed meteoriidikraatrile omased geoloogilised tunnused, samuti tuvastati piirkonnas negatiivse gravitatsiooni anomaalia, mida seostatakse just meteoriidikraatritega.
"Ainus teine ringikujuline moodustis, mis võib sama suur olla, on vulkaani kaldeera (vulkaani või selle tipu varisemise tagajärjel tekkiv süvis - Forte), kuid lähimad teadaolevad seismilise aktiivsusega alad on mitmesadade kilomeetrite kaugusel. Lisaks sellele oleks vulkaani läheduses positiivne magnetanomaalia, kuid midagi sellist pole me täheldanud," ütles MacGregor.
Teadlaste hinnangul toimus meteoriidi kokkupõrge vähemalt 79 000 aastat tagasi - selle teadmiseni jõuti jääd uurides. Erosiooninäitajaid vaadeldes jõuti aga lausa tulemuseni, et kokkupõrge toimus sadu tuhandeid või koguni sadu miljoneid aastaid tagasi.
Selleks, et uurida, kas kaks kraatrit on tekkinud samal ajal või mitte, arvutasid teadlased välja selle statistilise tõenäosuse arvutimudelite abil. Nende abil leiti, et küllalt on Maa ajaloos tekkinud üksteisele väga lähedal asuvaid kraatreid, mis ei ole tekkinud ühe sündmuse tagajärjel.
"Me ei välista, et Gröönimaal asuvad kaks kraatrit on tekkinud ühe sündmuse - näiteks binaarasteroidiga kokkupõrke tagajärjel - kuid me ei saa hetkel ka vastupidist väita," ütles Southwesti Teadusinstituudi planeediteadlane William Bottke, kes kokkupõrketõenäosust hinnata aitas.
Selliseid kaksikkraatreid, mis on tekkinud kahe eraldiseisva sündmuse tagajärjel on juba varasemalt leitud Ukrainast ja Kanadast. "Kolmanda sellise paari leidmine on üllatav, kuid me ei pea seda võimatuks," ütles MacGregor. "Üldiselt võime kogutud tõendite põhjal öelda, et tõenäoliselt on tegemist meteoriidikraatriga, kuid tõenäoliselt ei ole see omavahel seotud Hiawatha kraatriga."
