Taani ja USA teadlaste koostöös koostatud uurimisraporti kohaselt peaks saare elanikud kõigepealt läbi viima ulatuslikud keskkonnauuringud, et määrata kaevanduste mõju teistele olulistele tööstusaladele, näiteks kalandusele. Samas peidab kaevandamine kõigest 56 000 elanikuga saare jaoks ka tohutut majanduspotentsiaali.

"Sulav jää on täpselt nagu kraan, kust rannikule setteid voolab," ütles üks uurimuse autoritest, Mette Bendixen Colorado Ülikoolist. Tema sõnul on just arktiliste alade elanikud need, kes tõeliselt kliima soojenemise mõjusid omal nahal tunda saavad. Antud juhul tundub aga mõju olevat pigem positiivne.

Nimelt on uuringu kohaselt liiva nõudlus maailmas üha enam kasvamas, samuti on lakke tõusmas ka liiva hind. Kui 2017. aastal müüdi maailmas 9,55 miljardi tonni liiva, mille koguhind oli 99,5 miljardit USA dollarit, siis juba 2100. aastaks prognoosivad teadlased, et liiva koguhind tõuseb 481 miljardi USA dollarini, ehk pea viis korda.

Juba praegu kaevandatakse Gröönimaal mitmeid haruldasi mineraale, näiteks Uraani, mida muuhulgas eksporditakse Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse. Tulevikus aga tõotab kaevandustööstus saareriigis veelgi enam pead tõsta.