Üheks selliseks on näiteks sarlakid, millesse haigestumine 19. sajandil lausa epideemia mõõdu välja andis. Viimati nähti nii kõrgeid numbreid, kui viimase kümne aasta jooksul, 1960ndatel. Näiteks 2010. aastal oli sarlakidiagnoose 429, eelmisel aastal aga lausa 1300.

Täpselt sama lugu on ka läkaköhaga, mis pool sajandit tagasi oli juba tõsine haruldus. Haigus oli juba tänu pidevale vaktsineerimisele välja juuritud, kuid viimastel aastatel on taas märgatud selle tõusu. Eelmisel aastal tõusis näiteks sellesse haigusesse nakatunud inimeste hulk lausa 59 protsenti.

Nakkushaigused ei ole aga ainsad, mille diagnooside hulk tõusuteel on. Victoria ajastu Inglismaal palju peavalu tekitanud podagra on samuti taas pead tõstmas. Kusihappe kehas kristallidena ladestumise tagajärjel tekkiva liigesepõletiku hüppelist tõusu seostatakse heaoluühiskonnale omase inimeste füüsilise aktiivsuse puudumisega.

Mitmete poliitikute hinnangul on haiguste põhjuseks riiklik kokkuhoiupoliitika ning samal nõul on ka mitmed tervisespetsialistid. "Sellel on mitmeid põhjuseid, kuid üks, mida ei saa kuidagi ignoreerida, on tervishoiusektori kulukärped," ütles Ühendkuningriigi Õdede Ühingu juht Helen Donovan The Guardianile. Kuigi riik hoiab tervishoiu pealt näiliselt kokku sadu miljoneid eurosid, on tegemist kahe teraga mõõgaga - haiguste arvu hüppelise tõusu puhul on vaja riigil kulutada raha haigete ravimisele.