Värske uuring: kliimamuutustega kaasneb ka merevee värvuse muutus
Merevee värv sõltub sellest, kuidas veemolekulid ning vees sisalduv orgaanika suhestub valgusega. Vees olevad molekulid peegeldavad näiteks sinise lainepikkuse valgust ning seetõttu tundubki vesi meile sinist värvi.
Samas võib vees olla ka rohkem fotosünteesivaid mikroorganisme - fütoplanktonit. Kui fütoplanktoni osakaal vees on suur, tundub vesi rohelisem. Kuna fütoplanktoni osakaal sõltub eri mõjuritest, mis seoses kliimamuutustega on muutumas, ongi oodata muutusi merevee värvis.
Satelliitide abiga läbi viidud uuringud näitavadki, et tulevikus liiguvad piirkonnad üha enam äärmustele lähemale - piirkonnad, kus praegu on toitaineid ning fütoplanktonit vähe, jäävad veelgi rohkem toitainevaesemaks ning sealsed veed muutuvad seeläbi sinisemaks. Alad, kus toitaineid on rohkem, saavad neid veelgi juurde ning muutuvad seega tänu fütoplanktoni vohamisele üha rohelisemaks.
"Muutus ei ole kindlasti hea asi, kuna see mõjutab tervet toiduahelat," selgitas üks uurimuse autoritest, Stephanie Dutkiewitz Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist. Tema sõnul on fütoplankton kogu toiduahela alus ning selle muutumisel on ohus ka kogu ülejäänud ahel kuni tippkiskjateni välja.
Uuringu hinnangul muutub 21. sajandi lõpuks poole maailmameres peituva vee värv. Lisaks sellele, et see mõjutab toiduahelate toimimist, võib see ohustada ka hapniku tootmist - nimelt seob fütoplankton ka olulisel määral õhust süsihappegaasi ning toodab hapnikku.
