Akseleromeeter ehk kiirendusmõõtur võimaldab mõõta liikumise kiirust ning selle suunda. Teadlaste kaval trikk muutis selle aga hoopis gravimeetriks, mille abil on võimalik mõõta Marsi gravitatsioonivälja tugevust.
"Ma sain aru, et kui nutitelefoni on võimalik tõmmata äpp, mis suudab akseleromeetri abil gravitatsioonijõudu mõõta, saame sama asja teha ka kulguri navigatsioonisüsteemi abil," ütles kavala mõtte peale tulnud Kevin Lewis Gizmodole. Lewis koostas kogutud info põhjal ka uuringu, mis trükiti ära mainekas teadusajakirjas Science.
Akseleromeetri abil uuriti Marsil asuva Gale'i kraatri keskel asuvat umbes viie kilomeetri kõrgust Sharpi mäge. Kuna gravimeetri abil oli võimalik mõõta gravitatsioonivälja tugevust (mis omakorda sõltub massist), said teadlased teha järeldusi ka planeedi pinnase kohta.
Näiteks avastati, et keskmine pinnase tihedus on märkimisväärselt madalam, kui siiani arvati. See viitab, et Marsi pinnas Sharpi mäel on poorsem ning vähem kokku surutud, mis omakorda viitab, et mägi ei tekkinud erosiooni tagajärjel, vaid hoopis setete ladestumisel.
Marsi geoloogiale keskendunud Rice'i Ülikooli professori Kirsten Siebachi sõnul oli tegemist kavala trikiga - kasutada teaduse tegemiseks kulguri pardal olevaid instrumente hoopis teistel eesmärkidel kui ette nähtud. "See võimaldab meil paremini mõista, kuidas ja kus madala poorsusega kivimid Marsil eksisteerida võivad," ütles ta.
Kuigi teadusinstrumentide "leiutamine" toob alati kaasa uurimuse täpsuse ja asjakohasusega seonduvad dilemmad, on tegemist siiski teadustööga, mis võimaldab meil koos teiste teemakohaste uurimustega mõista Marsi geoloogiat.
Õnneks on Marsi pinnal alates eelmise aasta lõpust ka InSight teadusjaam, mis võimaldab teadlastel Marsi geoloogia kohta oluliselt rohkem teada saada (kasutades selleks ka asjakohaseid instrumente). Lisaks Marsi pöörlemist ning planeedi pinda uurivale RISE-nimelisele seadeldisele kuuluvad teadusjaama juurde ka seismomeeter ja soojusvoosond, seega instrumentidest teadusjaamal puudust ei tohiks tulla.
