Soome Autoliit saab tänavu saja-aastaseks. Liikumise peamine ülesanne on läbi kõigi nende aastate olnudki autokasutajate õiguste eest seismine.

Selle tegevuse olulisus on läbi aegade järjest kasvanud, ei ole ju auto enam väljavalitute luksusese, vaid iga inimese igapäevaelu oluline osa.

Autousku soomlased

Möödunud aastal uuriti soomlastelt, mille jaoks autot üldse vaja on. Vastama nõustus lausa 3000 inimest, mis on uuringumaailmas vägagi uhke tulemus.

Enamik neist kasutab autot töölkäimiseks, laste transportimiseks, poeskäimiseks ja oma eakate vanemate eest hoolitsemiseks.

Ehk siis autot kasutavad enamasti täiesti tavalised töölkäivad inimesed oma igapäevaelu tegemisteks, mida ilma sõiduvahendita teha ei saakski.

Tähelepanuväärne on aga asjaolu, et selliselt ei vastanud sugugi vaid maapiirkonnas elavad inimesed. Autot peetakse ka Helsingis ja lähiümbruses ülekaalukalt parimaks liiklusvahendiks. See tähendab, et sarnaselt eestlastele on soomlased siirast autousku.

Sunniga ei saa midagi

Soome Autoliidu hinnangul on üsna vale tee autode kasutamist piirates ja vägisi kallimaks muutes sundida inimesi teisi liiklusviise valima, aga just seda teed tundub praegune poliitika minevat – alates piirangutest teedel ja parklates, jätkates maksudega ning lõpetades aju rohepesuga. Auto on saatanast, see-eest on jalgratas ja isegi hobune mõne kildkonna arvates ainuvõimalik tee õnnele.

Inimesed valivad ise endale alati kõige paremini sobiva liikumisviisi. Valikut mõjutavad lisaks kuludele ka võimaluste olemasolu, paindlikkus, transpordile kuluv aeg, turvalisus ja palju muidki tegureid.

Sõiduautode kasutamist ei tohiks takistada ja sundida inimesi kasutama halvasti sobivaid liiklemisviise ja seeläbi muuta Soomes elamist, töötamist ja tegutsemist trööstitumaks.

Autosõitjate õigused vajavad tänapäeval kaitset rohkem kui ealeski varem, kurjustas aastapäeva eel Soome Autoliidu juht Pasi Nieminen.