Flinders suri 1814. aastal täpselt üks päev peale seda, kui oli avaldanud oma teose "A Voyage to Terra Australis", mis rääkis tema reisist Austraaliasse ning sisaldas muuhulgas arvukaid kaarte, kirjutab History.com.

Mees oli oma esimese Austraalia kaardi joonistamise hetkel sõjavang - ta arreteeriti Mauritiusel 1803. aastal, kui saarele tungisid prantslased, kellega britid sõjas olid. Loomulikult ei lubanud vaenuväed kaptenil saarelt lahkuda ning ta jäi prantslaste vangiks kuni 1810. aastani. Õnneks jõudis mees peale vabanemist oma päevikud kirjastada ning seega luua tänapäevase arusaama Austraalia mandrist.

Tema kaardid ja reis tõestasid nimelt, et Austraalia on massiivne tervik, mitte New Hollandiks ja New South Walesiks nimetatud kaks eraldiseisvat saart nagu eurooplased varasemalt arvasid. Lisaks sellele tõestas Flinders ümber Tasmaania sõites, et tegemist on eraldiseisva saare, mitte Austraalia osaga.

Peale surma maeti Flinders Londonis asuvale St. Jamesi kalmistule, kust ta hauaplaat aga 1840ndatel aastatel seoses Eustoni rongijaama laienemisega eemaldati. Nii läkski kuulsa maadeavastaja täpne matmiskoht kaduma ning kuigi teati, et maadeavastaja säilmed on maetud kuskile rongijaama lähedusse, ei teatud nende täpset asukohta.

High Speed 2 nime kandva kiirrongiliini välja ehitamise käigus läbi viidavad ülimastaapsed väljakaevamised (loe täpsemalt SIIT) paljastasidki nüüd maadeavastaja viimse puhkekoha. Kuigi linnalegendid rääkisid, et Flinders on maetud kuhugi 15. platvormi ligidale, ei olnud mehe surnukeha tegelikult ühegi rongiplatvormi all.

Kokku üles kaevatud 45 000 surnukeha seast suudeti Flindersi haud lihtsasti tuvastada, nimelt oli mehele hauda kaasa pandud kaduma läinud nimeplaat. "Nüüd saame tema skeletti edasi uurida, et tuvastada, milliseid jälgi elu merel ta kehale võis jätta ning loodetavasti saame midagi uut teada," ütles High Speed 2 väljakaevamistega tegelev Helen Wass.