Umbluumeditsiini trend: inimesed sõidavad radioaktiivse õhuga kaevandustesse tervist ravima
Inimesed sõidavad vanadesse kulla- ja uraanikaevandustesse lootuses saada abi kroonilise valu vastu. Kuigi mõned uuringud tõesti viitavad, et radoon võib näiteks artriidi puhul haigust leevendada, on radioaktiivse lagunemise tagajärjel tekkiva gaasi sisse hingamine sellele vaatamata ohtlik.
"Kui radooni sisse hingata, siis ladestub see kopsus kas hingamisteedes või kopsukoes. Kui see lagunema hakkab, kahjustavad gaasi alfaosakesed otseselt kopsurakkude DNA-d, mis tõstab kopsuvähi ohtu," selgitas Science Alertile Sydney Ülikooli epidemioloog Tim Driscoll.
Näiteks USAs on radoon suitsetamise järel teine suurem kopsuvähi põhjustaja ning nõuab igal aastal suurriigis üle 20 000 inimelu. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sõnul on radoon olulisuselt teine kopsuvähi tekitaja ka maailma mastaabis. Eriti suur on oht juhul, kui radooniga puutub kokku suitsetaja. Suitsetajatel on 25 korda suurem tõenäosus haigestuda radoonist põhjustatud kopsuvähki kui mittesuitsetajal.
Kui radoonirikast õhku sisaldavatesse kaevandustesse sõitmise trend levib valdavalt Ameerika Ühendriikides, ei ole ka Euroopas radooniteraapia variantidest puudust. Esimesed radooniteraapiaga tegelevad keskused tekkisid Euroopas 20. sajandi alguses, tänapäeval on võimalik radooniteraapiast osa võtta Saksamaal, Tšehhis ning Ukrainas.
Radoonivannide populaarsus kukkus märgatavalt 20. sajandi keskel, kui 1951. aastal tõestati loomkatsete käigus, et radoon mõjub loomadele vähki tekitavalt, 1960ndatel kaevurite seas läbi viidud epidemioloogilised uurimused kinnistasid seda veelgi ning vähendasid ühtlasi radoonivannide populaarsust veelgi.
Eestis leidub radooni hulgaliselt riigi põhjaosas, kus seda leidub vabalt pinnases, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Radooni võib Eestis sisaldada ka põhjavesi.
