Kliimamuutuste viitsütikuga pomm: põhjavesi
Cardiffi Ülikooli teadlaste uurimus viitab, et kuna põhjaveega toimuvad protsessid võtavad kaua aega, võib praeguste kliimamuutuste mõju Maa veesüsteemidele avalduda alles saja aasta jooksul. Kuid siis võib tegu olla ülitõsise murega.
Maailmas on kaks miljardit inimest, kelle jaoks põhjavesi on peamine tarbevee allikas. Kuna vesi jõuab põhjavette peamiselt sademetest, võibki vihmahoogude intensiivsuse ja sademete hulga muutumine kujutada tõsist ohtu ka põhjaveele. Kui põhjavee taastumine märkimisväärselt aeglustuks, on selle mõju ülejäänud hüdrosfäärile - näiteks jõgedele ja järvedele - tunda aga tükk maad hiljem.
"Meie töö näitab, et põhjavesi reageerib keskkonnamuutustele oluliselt aeglasemalt kui pinnavesi. Praeguse prognoosi kohaselt suudab saja aasta jooksul kliima mõjude tõttu taastuda vaid umbes pool praegustest põhjaveevarudest," ütles Cardiffi Ülikooli teadlane Mark Cuthbert.
Cuthbert ja tema juhitud töörühm kasutasid hüdroloogilisi andmeid ning põhjaveemudeleid ja leidsid, et järgmise saja aasta jooksul suudavad tasakaalus püsida või taastuda valdavalt vaid niisketel aladel asuvad põhjaveereservid, kuivematel aladel aga taastuks need aeglasemalt või ei taastuks üldse. Üks olulisi põhjuseid siinkohal on, et kliimamuutuste tagajärjel muutuvad niiskemad alad niiskemaks ning kuivemad veelgi kuivemaks.
"Seda võiks kirjeldada kui keskkonnaalast viitsütikuga pommi, sest kõik hetkel põhjaveega toimuvad muutused mõjutavad seda praegu, kuid jõuavad jõgede ning teiste märgaladeni viitega," selgitas Cuthbert AFP-le. Seega, lisaks sellele, et põhjaveereservid võivad kokku kuivada ning inimestel võib tekkida tarbeveest puudus, mõjutaks muutused ka pinnaveekogusid.
Teatud juhtudel võib mõjude pärale jõudmine võtta isegi tuhandeid aastaid. "Osa Sahara kõrbe all olevatest põhjaveevarudest on alles praegu otseselt mõjutatud 10 000 aasta tagustest kliimatingimustest - toona olid need alad oluliselt niiskemad," selgitas Cuthbert.
Just seetõttu tahavad teadlased inimestele südamele panna, et nad kohe praegu kliimamuutustega võitlema hakkaks, vastasel juhul võidakse tulevased põlvkonnad täiesti kuivale jätta. "Kliimateadus viitab, et vihma intensiivsuse muutumine mõjub põhjaveele märkimisväärselt," ütles Cuthbert ning vihmahoogude intensiivsus on juba praegu kliimamuutustega seoses märkimisväärselt muutunud.
