Elon Musk ehitab oma hiigelraketi roostevabast terasest: selleks on mitu head põhjust
Elon Musk andis juba selle kuu alguses Twitteris teada, et ehitab varasemalt BFR-iks nimetatud, kuid nüüdseks Starshipiks kutsutava raketi roostevabast terasest. Nüüd aga selgitas ta Popular Mechanicsile otsuse tagamaid.
Kui varasemalt oli Starshipi puhul plaanis kasutada uut süsinikkiud-konstruktsiooni, siis nüüd ollakse Muski sõnul otsustatud spetsiaalse roostevaba terase sulami kasuks. "See on ilmselgelt odav, seda on ilmselgelt kiire toota, kuid see ei tundu olevat kõige kergem materjal. Tegelikult see on kõige kergem materjal ning ülikülmade temperatuuride korral tugevneb teras veel umbes poole võrra," selgitas Musk.
Musk selgitab, et valdav osa terasesulameid muutub küll külmaga nõrgaks, kuid see ei kehti kõrge kroomi- ja niklisisaldusega sulami puhul, mida SpaceX enda raketi ehitamisel kasutab. Muski sõnul sellised sulamid muutuvad külmas hoopiski tugevamaks ning samuti pole sellel probleeme mõranemisega.
Veel üks oluline aspekt on Muski sõnul kõrge sulamistemperatuur, mis on kõrgem nii alumiiniumi sulamistemperatuurist kui ka süsinikkiu hävimise omast. Muski visiooni kohaselt on raketid taaskasutatavad ning kõrgema sulamistemperatuuriga materjalist raketid võimaldavad rohkem kasutuskordasid ning vajavad vähem kaitset kuumuse eest.
Muski sõnul plaanib ta ka välja töötada maailma esimese regeneratiivse kuumuskilbi - kahe roostevabast terasest seina vahel oleks vedelik, mis läbi väikeste avade raketi pinnale kanduks. Tekkiv aurumine võimaldaks raketti jahutada. "Minu teada pole midagi sellist varem välja pakutud," ütles Musk.
Muski sõnul võimaldab terase valimine firma raketid valmis ehitada kiiremini ning odavamalt. "Kilogrammi süsinikkiu hind on 135 USA dollarit, millest 35 protsenti on rämps. See tähendab, et normaalse süsinikkiu hind on umbes 200 dollarit kilogrammi kohta. Terase hind on aga 3 dollarit kilogramm," selgitas Musk terasrakettide valmistamise majanduslikku mõttekust.
Starship-tüüpi raketid peaks olema võimelised kosmosesse korraga vedama umbes 150 tonni lasti, esimene lend orbiidile on planeeritud 2020. aastaks.
