VIDEO | Esmaspäevase "verekuu" ajal tabas Kuud meteoriit

Hispaanias asuva Huelva Ülikooli astronoom Jose Maria Madiedo on juba üle kümne aasta üritanud saada video- ja fotomaterjali Kuud varjutuse ajal tabavast meteoriidist. Esmaspäevase kuuvarjutuse jooksul läks tal see lõpuks korda.

Nimelt oli varjutuse ajal Kuu küljel näha lühikest välgatust, mis osutuski meteoriiditabamuseks. Jose Madiedo sõnul toimus kokkupõrge Hispaania aja järgi 5:41 hommikul, seega meie aja järgi pidi see toimuma kell 6:41. Madiedo sai sündmusest nii pildid kui ka video.

Astronoomid hakkasid kokkupõrkevälgatusi täpsemalt uurima 1997. aastal ning esirinnas olidki siinkohal Hispaanias asuvad Huelva ja Andalucia ülikoolid. Sellest ongi nüüd välja kujunenud MIDASe nime kandev programm, mis uurib ja täheldab üles Kuud kimbutavaid meteoriiditabamusi.

"Me jälgime just Kuu pimedaid piirkondi, nii on võimalik välgatusi paremini pimedalt taustalt näha," selgitas Madiedo tehnoloogiaväljaandele Gizmodo. Tema sõnul on kõige mõistlikum Kuud vaadelda viis päeva enne ja pärast Kuu loomist, samuti kuuvarjutuste ajal, kuna siis on taevakeha pind tume.

MIDASe programmi raames kasutatavad teleskoobid on kõik varustatud videokaameratega, mis kuuvaatluste jooksul pidevalt salvestavad. Neid videosid analüüsib tarkvara, mis välgatused automaatselt tuvastab ning ka kokkupõrgete asukohad Kuul välja arvutab. Madiedo sõnul suudab süsteem välgatuse toimumise hetke tuvastada tuhandiksekundi täpsusega. Alates 2015. aastast suudavad teleskoobid tuvastada ka kokkupõrke hetkel esineva temperatuuri.

Madiedo sõnul pole praeguseni mitte ühegi kuuvarjutuse jooksul suudetud meteoriidiga kokkupõrget üles salvestada, kuigi seda on üritanud mitmed erinevad uurimisgrupid ja teadlased. Seejuures ei ole vaatlused alanud alles hiljuti, Madeido ütles, et nemad on Kuud vaadelnud alates MIDAS-programmi algusaastatest ning vaadelnud iga toimunud kuuvarjutust.

Huvitaval kombel otsustati sel korral kasutada Kuu vaatlemiseks nelja teleskoobi asemel hoopis kaheksat. "Ma olin pea kaks päeva magamata, aga ma pidin uued teleskoobid töökorda saama, kuna tundsin, et just see kord võib midagi erilist toimuda," ütles Madiedo. Mehe sõnul hüppas ta tarkvara teavituse peale toolist üles ning oli ülirõõmus, kuna ta teadis, et varasemalt polnud midagi sellist lindile saada suudetud.

Tegemist ei olnud suure asteroidiga - esmaandmete hinnangul on tegemist umbes kümne kilogrammise massiga kiviga. Madiedo sõnul toimub Kuul sellise suurusjärgu kokkupõrkeid iga seitsme kuni kümne päeva tagant.

Uurimistulemused võimaldavad teadlastel koguda infot Kuud tabavate kokkupõrgete kohta ning laiendada uurimistöö käigus tehtavaid järeldusi ka Maale.