Salaküttimine on põhjustanud ilma võhkadeta elevantide evolutsiooni

Genofondi silmnähtav muutumine loodusliku valiku tõukel võib võtta miljoneid aastaid aega, kuid mõnel pool Aafrikas on elevantide asurkond lakkamatu salaküttimise survel muutunud vaid mõnekümne aastaga.

Ajakirja National Geographic teatel on piirkondades, kus elevante on kütitud elevandiluu saamiseks, hakanud sündima üha rohkem ilma võhkadeta elevante.

Aafrika mandril on elevantide salaküttimine olnud probleemiks juba pikka aega, kuid kriis saavutas katastroofilise lae Mosambiigi 15-aastase kodusõja ajal. Aastatel 1977–1992 tapeti 90 protsenti Mosambiigi Gorongosa rahvuspargis elanud elevantidest elevandiluu saamiseks, mille müügist rahastati relvastatud konflikti jätkamist.

Salakütid tapavad sageli kõigepealt isased elevandid, kuna neil on suuremad võhad. Alles pärast täiskasvanud isaste hävitamist hakkavad kütid tapma emasloomi. Kahel kuni neljal protsendil emastest aafrika elevantidest üldiselt ei arenegi võhku — kuid Mosambiigi kodusõja üle elanud emaselevantide populatsioonis oli sama näitaja 51 protsenti! Salaküttimise mõjud olid tuvastatavad ka järgmise põlvkonna juures; u 32 protsendil pärast 1992. aastat selles piirkonnas sündinud emaselevantidest puuduvad võhad.

Sarnast tendentsi võib täheldada ka teistes Aafrika piirkondades, kus salakütid elevantide populatsioone traagilisel moel harvendanud on. Tansaanias Ruaha rahvuspargis puuduvad võhad rohkem viiendikul emaselevantidest, kes on sündinud rohkem kui viis aastat tagasi; vanemate kui 25-aastaste emaselevantide seas küündib võhatute isendite osakaal u 35 protsendini.

Salaküttimise evolutsioonilisest survest on eriti keeruline mööda vaadata Lõuna-Aafrikas Addo riiklikul elevandi-kaitsealal, kus võhkadeta isendite osakaal emaselevantide seas ulatus 2000. aastate alguses 98 protsendini. Vahetult pärast 1970. ja 1980. aastate „vandlisõdasid“ teatasid võhatute emasisendite osakaalu suurenemisest veel Luangwa rahvuspark ja Lupande metslooma-kaitseala Sambias ning Kuninganna Elizabethi nimeline Uganda rahvuspark.

Ehkki tänu elevandiluukaubanduse keelustamisele ja muudele liigikaitse-meetmetele on elevantide salaküttimine vähenenud, annavad selle mõjud siiamaani mitmel pool tunda. Näiteks Aafrika idaosas vähenes elevantide arvukus aastatel 2008–2018 peaaegu poole võrra