Eelmine aasta oli mõõdetud keskmise ookeanitemperatuuri poolest rekordiline

Ookeanid on kliima soojenemise mõõtmise võti. Kuna maailmameri neelab 90% kasvuhoonegaasidest tulenevast soojusest, tasub kliima hetkeseisu hindamiseks mõõta just maailmamere soojust. Mõõtmistulemused on aga kurvad.

Maailmamere temperatuuri mõõtmistulemused on vähem muutlikumad kui õhutemperatuuri mõõtmised ning annavad seega kliimamuutustest parema pildi. Värske uurimus, mis koondab mõõdetud ookeanitemperatuure alates 1950ndatest aastatest, näitab, et viimased viis aastat on kõige kuumemad, mida üldse uurimisperioodi vältel täheldatud on.

Võrreldes eelmist aastat perioodi 1981-2010 keskmisega, on lisasoojust kogunenud 196 700 000 000 000 000 000 000 džauli - ookeani soojenemisprotsessid on energia hulga poolest võrreldavad sellega, kui iga sekund plahvataks viis Hiroshimale visatud aatompommi, vahendab The Guardian.

Maailmamere soojenemine tundub kõrvaline probleem, kuid sellel on tõsised tagajärjed - näiteks tõusevad veetasemed, kuna soe vesi paisub, lisaks sellele muutuvad võimsamaks kõiksugu tormid ja orkaanid, mida oleme viimaste aastate jooksul mitmeid kordi täheldanud.

Peale selle satuvad ohtu kalapopulatsioonid ning korallrahud. Juba praegu on mitmed korallrahud, näiteks Suur Vallrahu, ohus ning välja suremise äärel. Üha soojenevad ookeanitemperatuurid kiirendavad protsesse veelgi.

Teadlaste uurimistöö tulemused avaldati teadusžurnaalis Advances in Atmospheric Sciences.