Joodikud, kihutajad, plekimõlkijad – nii jäävad eestlased Soome politseile silma
Soome rahvusringhäälingu YLE uudisteportaal tegi sel nädalal põhjaliku ülevaate välismaalastega juhtunud liiklusõnnetustest, võttes aluseks 2017. aasta statistika ja asjaomaste kommentaarid.
Eestlased on Soome Politsei jaoks tõeline peavalu – 1700st juhtunud õnnetusest 800 on Liikluskindlustuse keskuse statistika andmetel meie kontol.
Kui vaadata Soome rahvaarvu, suurust, liiklustihedust, ei ole välismaalastega toimunud 1700 liiklusõnnetust ju miski näitaja, küll aga on hirmutav eestlaste osakaal nendes. Näiteks rootslased ja venelased põhjustavad või on osalised 200-300 Soomes juhtunud õnnetuses.
Eestlased jäävad kõige rohkem silma kiiruseületamistega ja purjuspäi sõitmisega. Soome Politseiameti uurija Heikki Ihalaise sõnul tundub, et kiirusest mitte kinni pidamine istub meil veres.
Kui tõmmata paralleele Eestiga, siis nii see tõepoolest on – 10 km/h kiiremini sõitmine on pigem reegel kui erand.
Juba aastaid on põhjanaabrid pidanud kraaklema purjus Kalevipoegadega, Eesti ehitajatega, kes Soomes kaotavad viimsegi mõistuseraasu ja sööstavad liiklusse. Autod käisid samas seltskonnas käest kätte, aga juht oli roolis alati purjus.
2018. aasta statistika eestlaste käitumise paranemist ei näita, küll on venelased käitunud korralikumalt kui varem – nende põhjustatud või nende osalusega liiklusõnnetuste arv on sama või maakonniti isegi pisut kahanenud möödunud aastatega võrreldes.
Ka maksavad venelased trahvid vastuvaidlematult ära, samal ajal kui eestlased “lasevad üle” ja sealjuures ei tunne ka süümekaid – aastas teeme 10 000 parkimistrahvi, mille maksmata jätame!
Ihalainen leiab, et vahe tuleb sisse viisarežiimiga: Vene Föderatsiooni kodanikele ei anta viisat, kui trahv on maksmata. Eestlased aga liiguvad vabalt üle piiri.
Venelaste üle on Soome Politseil tänu viisarežiimile ka parem kontroll. Tõsi, statistikat mõjutab positiivses suunas ka see, et Vene turiste on Soomes viimasel ajal vähem.
