IBM toob kvantarvutite kasutamise massidesse: igaüks saab nüüd kvantarvutusvõimsusele ligi

Arvutitootja IBM tutvustas teisipäeval maailma esimest ettevõtetele mõeldud kvantarvutit. Koju arvutit aga veel osta ei saa, arvutusvõimsusele pääseb ligi läbi IBM-i pilveteenuste.

Kvantarvuteid, mis suudavad tegeleda ülisuurte andmehulkadega ning luua täpseid mudeleid, saab edukalt kasutada sõjalistel eesmärkidel, aerokosmonautikas kuid miks mitte ka näiteks panganduses riskitegurite arvutamiseks või ravimitööstuses ravimivalemite koostamiseks, vahendab Business Insider.

"Andmed muutuvad lähiajal maailma kõige olulisemaks maavaraks," ütles IBM-i tegevjuht Ginni Rometty tehnoloogiamessil CES, kus IBM Q System One'i nimelist kvantarvutit tutvustati.

Kvantarvutid salvestavad erinevalt tavaarvutitest infot kvantbittides - kui praegustes arvutites kasutusel olevas binaarsüsteemis väljendub info nullide ja ühtede jadana, siis kvantbitis saab ühel infoühikul olla mitu erinevat väärtust. Kvantbiti väärtus ei ole kirjeldatav vaid ühe arvuga nulli ja ühe vahel.

Tegemist on keerulise süsteemiga, mis võimaldab märkimisväärselt tõsta hetkes tehtavate arvutustehete hulka, mis omakorda suurendab arvuti võimsust ja võimekust. Hetkel ongi kvantarvutite peamiste kasutusviisidena välja pakutud ravimivalemite koostamine, andmeanalüüs ja krüptograafia.

Arvuti on umbes kolme meetri pikkuse küljega kuubikujulises klaaskastis, mille sees on vaakum. Nimelt on kvantarvuti toimimiseks väga olulised keskkonnatingimused, sealhulgas vaakum. Samuti tuleb kvantarvuteid hoiustada ülimadalatel temperatuuridel, vibratsiooni ja elektrimagnetilise kiirguse vabas keskkonnas.

Just eelnimetatud eritingimused on ka põhjuseks, miks arvutit veel tavaklientidele ei pakuta. "Uus süsteem aitab aga kvantarvutite rakendamise teaduslaboritest väljapoole viia, nüüd saame hakata otsima sellele praktilise rakendusi ärinduses ja teaduses," ütles IBM-i hübriid-pilveteenuste juht Arvind Krishna.

Peale IBM-i tegelevad kvantarvutite arendamisega tehnoloogiamaailma tuntud nimedest näiteks Google, Microsoft ja Intel.