Teateid puudelt pudenevatest prill-lendkoertest hakkas Cairnsi elanikelt laekuma 3. detsembril, mil kuumus Queenslandi osariigis kerkis üle 40 kraadi. (Temperatuur Cairnsis püsis 26. novembrist 1. detsembrini vahemikus 32–38 kraadi. 2. detsembril ulatus kuumus 35 kraadini ja langes seejärel pikemaks ajaks vahemikku 30–34 kraadi.)

Asjatundjate osutusel ei talu need öise eluviisiga imetajad kõrgemat kui 40-kraadist kehasisest temperatuuri; kui neil puudub võimalus maha jahtuda, lakkab ajapikku nende siseelundite talitlus ning viimaks nad surevad. Veepudelite ja pihustitega varustatud loomapäästjad on kuumalaine ajal olnud ööpäevaringselt rakkes, aidates abitutel loomadel jahutust leida, kuid neid ei jätku igale poole.

Cairnsi ümbruse lendkoera-kolooniad on kandnud juba suuri kaotuseid, mis kasvavad iga kuumalainega. Lisaks keskkonnakaitse-probleemidele kujutab suur hulk inimeste kodude lähedal roiskuvaid nahkhiirekorjuseid endast ka tõsist ohtu rahvatervisele.

Mõned Cairnsi elanikud teatasid mitmest tuhandest surnud nahkhiirest oma elamute läheduses. Ehkki koristustööd tehti lakkamatult, hakkas osa neist kuuma käes ikkagi peagi roiskuma, lämmatades elanikke talumatu haisuga ja kergitades mitmesse nakkushaigusesse nakatumise riski.

Edmontoni elanik Lisa Eagleton kirjeldas, kuidas päev otsa päikese käes seisvates kilekottides ja prügitünnides roiskusid sajad nahkhiired. Ta avaldas ka pahameelt, et Queenslandi valitsus elanikele piisavalt abi ei pakkunud, kiites samas vabatahtlikke, kes suhtlusvõrkudes omal käel organiseerusid ja nõustusid öökimapanevates tingimustes töötama.

„Kõik teised on meid maha kandnud. Rahvuspargiteenistus, Queenslandi bioloogilise ohutuse teenistus, Queenslandi tervishoiusüsteem — mitte keegi ei tahtnud meiega käsi määrida,“ rääkis Eagleton ajakirjandusele. „Pidime kasutama maske. Inimesed oksendasid ja öökisid. Ja mitte keegi pole aidanud, kõik on meid maha kandnud.“

Üks mõjuv põhjus, miks surnud või surevate nahkhiirte lähedusse sattuda pole soovitav, on suur surmavatesse haigustesse nakatumise risk. Cairnsi ja lähikonna haigla ja tervishoiuteenistuse rahvatervise osakonna juhataja dr Richard Gair osutas, et lendkoerad võivad kanda Austraalia nahkhiirte lüssaviirust, lisades, et kõik, kes tahavad aidata surnud nahkhiiri koristada, peaksid kindlasti olema saanud kõik marutaudivastased vaktsiinisüstid, kandma vastupidavat kaitseriietust ja tõstma nahkhiirelaipu labida, mitte kätega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena