Mida teha kui ELMO laadija on “tumm”? ja veel 5 küsimust kiirlaadijate kohta
Pikk eksperiment Nissani elektriautodega on muuhulgas tõstatanud küsimusi ELMO kiirlaadimisvõrgu kohta. Miks kõigub laadijate laadimisvõimsus? Mida teha, kui laadija on “tumm”, aga aku tühi? Sven Sommer, kiirlaadijate operaatorteenust pakkuva ettevõtte ABB kommunikatsioonispetsialist andis meie küsimustele vastused.
Esimesed elektriautode kiirlaadijad saadi Eestis tööle 2012. aasta lõpus. Võrk avati kasutuseks 2013. aasta 1. veebruaril. 2019. aasta jaanuariks on riiklik elektrimobiilsusprogramm ammu läbi; sisuliselt on läbi kukkunud ka 2018. aastal tehtud riigihange laadimisvõrgule uue omaniku leidmiseks – pakkujad vaidlevad kohtus.
Praeguseni hooldab ELMO võrku selle rajaja, ABB. ELMO lehe andmetel on Eestis 167 töötavat kiirlaadijat, millest 102 paikneb linnades ja asulates ning 65 maanteede ääres. Tallinnas on 38, Tartus 11, Pärnus 5, Viljandis 3 ja Narvas 2 kiirlaadijat. Laadijate omavaheline distants linnast väljas on 40-60 km.
Väikeseid muresid esineb
ELMO laadijate kohta leiab infot internetilehelt ja rakendusest, kuhu tuleb sisse logida. Seda saab teha konto olemasolul. Ent mitte alati ei anna rakendus täit teavet – särtsukaomanike foorumis FB-s on ikka aeg-ajalt teateid, et laadija on “tumm”, aga äpis seda ei näe.
Tallinnas on ELMO kiirlaadijate kasutamine omamoodi õnnemäng: rakendus näitab, et laadija on vaba, hakkad sellesse minema, aga kohale jõudes on keegi juba ette jõudnud. Eelbroneerimist äpp ei võimalda.
Teine mure on ELMO rendiautodega, mis mõnikord populaarsemaid laadijaid ummistavad. Täislaetud akuga rendiauto istub juhtme otsas. Selle teisaldamiseks tuleb helistada ELMO Renti, kust auto uksed avatakse, et selle siis eest ära liigutada saab.
Kõige suurem segadus on aga reaalse laadimisvõimsusega – sõltuvalt “postist” võib hetkevõimsus olla 11 kW, aga ka 35 kW. Kunagi ei tea, kaua sa tegelikult autot laadima pead.
Kuus küsimust, kuus vastust
Esitasime Sven Sommerile kuus üsna teravat küsimust ELMO kiirlaadijate kohta, ja saime vaimukad vastused – näiteks on praegusel talvisel ajal mõistlik elektriautoga pikemale sõidule minnes riietuda kihiliselt ja võtta kaasa termosega sooja jooki. See soovitus pädeb ka tavaautoga sõitu minnes, sest lumi ei küsi, kui tahab ämbriga kaela sadada.
Millest tuleb, et ELMO laadijate väga erinev reaalne laadimisvõimsus? Oleme saanud hetkevõimsust 11 kWst 30ni.
Põhjuseks on kiirlaadija liitumiskilbi peakaitsme suurus. See on määratud antud asukoha alajaamast saadava maksimaalse võimsusega.
Enamik ELMO kiirlaadijaid on ühendatud läbi 3x63A kaitseautomaadi ja seetõttu on võimsus piiratud 35kW peale.
Selline otsus tuleneb Elektrilevi võrgutasude hinnapoliitikast. Ülejäänud laadijad on ühendatud läbi 3x80A kaitseautomaadi ehk nende võimsus on maksimaalselt 45kW.
Reaalne laadijast saadav võimsus sõltub veel paljudest asjaoludest nagu aku laetus, temperatuur ja sellestki, kas korraga on kasutusel AC ja DC väljund.
Lisaks on erinevatel elektriautodel ja isegi aastakäikudel (näiteks Leaf) üsna erinevad laadimiskarakteristikud.
Kas ELMO kiirlaadimisvõrk on moraalselt vananenud? Mida tuleks sellega kiiremas korras ette võtta?
ELMO laadimisvõrgustik on toimiv. Tehniliselt on vananenud laadimisseadmed, kuid haldussüsteemi tarkvara on samas uuendatud pidevalt.
Mis juhtub kiirlaadijaga, kui on pikem elektrikatkestus? Kas võrk on mingil moel dubleeritud, näiteks kasutatakse generaatoreid?
Sõltub, millise rikkega on tegu. Kui on täielik elektrikatkestus, siis laadida ei saa. Generaatoreid kasutusel ei ole. Lühiajaline katkestus võib tekitada probleeme laadija stardi puhul.
